Sel korral palju põnevat lugemist planeeritavatest maksumuudatustest:
- Julgeolekumaksu pakett
- Planeeritavad muudatused ettevõtlustulu maksustamises
- Kogumispensionide süsteemis planeeritud muudatused
- Uuendati maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu
Julgeolekumaksu pakett
Rahandusministeerium on avalikustanud julgeolekumaksu seaduse eelnõu, mille kohaselt:
- maksustatakse residendist füüsilise isiku tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 12–22 sätestatud tulu ja mitteresidendi TuMSi §-s 29 sätestatud tulu;
- maksustatakse ettevõtluskontole laekunud tulu;
- maksustatakse residendist äriühingu majandusaasta kasum ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum;
- tõstetakse käibemaksumäära.
Huvi korral, võtke kindlasti ühendust!
Füüsiliste isikute tulu maksustamine
Eelnõu järgi peaksid füüsilised isikud alates 2026. aastast hakkama maksma 2% julgeolekumaksu. Üldpõhimõte on, et maksustatakse kõik füüsilise isiku tulud, arvestamata mahaarvamistega, mida võimaldatakse tulumaksukohustuse arvestamisel.
Juriidilised isikud, kes teevad füüsilistele isikutele julgeolekumaksuga maksustatud väljamakseid, peavad sarnaselt muude maksudega kinni pidama ka julgeolekumaksu, mis deklareeritakse ja tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tulu, millelt ei ole julgeolekumaksu kinni peetud, deklareerib maksumaksja ise hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks.
Julgeolekumaksuga ei maksustata juriidiliste isikute poolt tehtud erisoodustusi, kingitusi, annetusi ja makstud dividende, mida maksustatakse tulumaksuga TuMSi § 48–53 alusel.
Mitteresidendist füüsilised isikud maksavad julgeolekumaksu TuMSi § 29 alusel tulumaksuga maksustatavalt tulult, arvestamata TuMSi §-s 311 lubatud mahaarvamisi, kui see ei ole vastuolus topeltmaksustamise vältimise lepinguga.
Äriühingute kasumi maksustamine
Üldreegel näeb ette, et 2% julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha majandusaasta tulumaksueelne kasum, millest on maha arvatud:
- kasumis sisalduv dividend, mille aluseks olev kasum on maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt 10%. Kui saadud dividendi kasumiaruandes tuluna ei kajastata, siis mahaarvamist teha ei saa;
- välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum.
Julgeolekumaks peaks kehtima 2026.–2028. aastal. 2026. aastal lõppeva ning 2028. aastal algava majandusaasta maksueelne kasum maksustatakse proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad vastavasse aastasse.
Julgeolekumaksu tasutakse avansiliste maksetena. 2026. aasta avansiliste maksete aluseks on pool 2025. aastal lõppenud majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist. Sellelt summalt arvestatud maks tasutakse kahes võrdses osas 10. septembriks ja 10. detsembriks. Kui 2025. aastal lõppenud majandusaasta aruanne on esitamata, võetakse aluseks viimane esitatud aruanne. 2027. ja 2028. aastal tuleb avansilised maksed tasuda 10. märtsiks, 10. juuniks, 10. septembriks ja 10. detsembriks.
Krediidiasutused, nende filiaalid ja börsiettevõtted peavad edaspidi tasuma avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud maksueelselt kasumilt, millest on maha arvatud samas kvartalis saadud dividendid ja püsiva tegevuskoha kasum.
Lõplik julgeolekumaksu summa, millest on maha arvatud avansilised maksed, deklareeritakse ja tasutakse hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Käibemaks
Julgeolekumaksu pakett hõlmab ka käibemaksuseaduse (KMS) muudatust, mille järgi käibemaksu standardmäär tõstetakse 24 protsendini 1. juulil 2025. Ühtlasi lühendatakse sama ajani ka KMSi § 46 lõigetega 24 ja 25 kehtestatud õigust rakendada 20% maksumäära. Uuesti peaks käibemaksumäär langema 22 protsendile 2029. aasta jaanuaris.
Julgeolekumaksu seaduse eelnõuga saab tutvuda siin.
Vaata julgeolekumaksu paketi kohta lähemalt KPMG blogist siin.
Planeeritavad muudatused ettevõtlustulu maksustamises
Riigikogus on menetluses ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille kohaselt tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamises.
- kui varem käsitleti ettevõtluskonto kaudu äriühingutele teenuste osutamisel äriühingupoolset väljamakset ettevõtlusega mitteseotud kuluna ehk seda maksustati tulumaksuga 20/80, siis planeeritava muudatuse järgi kaotatakse senine täiendav tulumaksukohustus ja selle asemel kehtestatakse kohustus tasuda sotsiaalmaksu 50 protsendilt teenustasu summalt;
- siiani kehtis ettevõtlustulu maksustamisel kaks määra: 20% tuludele, kui kalendriaastas teeniti kuni 25 000 eurot, ja 40% tuludele, kui teeniti 25 000–40 000 eurot. Muudatusega kaotatakse kõrgem maksumäär ehk 40% ja kogu ettevõtluskontole kantud tulule hakatakse kohaldama 20% maksumäära;
- lisaks muudetakse ettevõtlustulu maksu jagamise reegleid. Praegu moodustab tulu- ja sotsiaalmaksu katteks kantav osa ettevõtlustulu maksust 97–100% ning muudatuse tegemata jätmisel langeks see osakaal 90 protsendini ehk pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja solidaarne panus tulu- ja sotsiaalmaksuna oleks mitteliitunutega võrreldes arvestatavalt väiksem. Kavas on hakata jagama ettevõtlustulu maksu tulu- ja sotsiaalmaksu reeglite järgi proportsionaalselt nende nominaalsete maksumääradega (tasutud ettevõtlustulu maksust jagatakse 22/55 tulumaksu ja 33/55 sotsiaalmaksu jagamise reeglite kohaselt). Peale selle sätestatakse, et II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal on ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2%, 4% või 6%) võrra suurem;
- siiani ei ole ettevõtluskonto andmed seaduste kohaselt olnud avalikud, aga nüüd täiendatakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avalikustatavate andmete loetelu ehk lisatakse nimekirja ettevõtlustulu maksu maksmiseks kasutatava konto number.
Ettevõtlustulu maksustamise muudatused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2025. Esmalt peab eelnõu aga läbima riigikogus kolm lugemist. Eelnõu menetlusprotsessi saab jälgida siin.
Kogumispensionide süsteemis planeeritud muudatused
Kogumispensionide süsteemi kavatsetakse alates 1. juunist 2025 muuta, selleks et likvideerida süsteemis esinenud kitsaskohad.
Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu hõlmab järgmist muudatuste kogumit: 1) täpsustatakse pensioni investeerimiskonto sulgemise regulatsiooni raha hilisema laekumise puhul; 2) antakse võimalus võõrandamiskõlbmatuks tunnistatud väärtpaberid ümber registreerida tavalisele väärtpaberikontole; 3) muudetakse tingimusi, mille alusel saavad pärijad viia päritud II samba pensionivara oma pensionikontole; 4) tehakse võimalikuks kanda raha üle ühelt kindlustuslepingult teisele, ilma et ühe lepingu lõpetamine oleks selle eeltingimuseks; 5) kohustatakse pensionifondi haldurit avalikustama teavet pensionifondide investeerimise ja riskihalduse kohta, mis puudutab jätkusuutlikkust; 6) suurendatakse üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) nõuete rikkumise eest määratavaid väärteokaristusi (juriidilistele isikutele 5 miljonit eurot ja füüsilistele isikutele 700 000 eurot).
Eelnõuga saab lähemalt tutvuda siin.
Uuendati maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu
8. oktoobril ajakohastas Euroopa Liidu Nõukogu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu. Loetelu hõlmab riike, kes ei ole alustanud ELiga maksuhaldustava käsitlevat konstruktiivset dialoogi või kes ei ole täitnud oma vajalike reformide elluviimise kohustust.
Loetelus on nüüd 11 jurisdiktsiooni: Ameerika Samoa, Anguilla, Fidži, Guam, Palau, Panama, Samoa, Trinidad ja Tobago, Vanuatu, Venemaa ning Ühendriikide Neitsisaared. Enne ajakohastamist kuulus loetellu ka Antigua ja Barbuda.
