Põhisõnumid:
- Edusammud jätkusuutlikkuse aruandluses ja jäätmekäitlustavades Eestis.
- Ülemaailmsete turutrendide mõju kohalikele ringmajanduse pingutustele.
- Uusimad statistikad ja strateegilised soovitused Eesti jäätmekäitlussektorile.
- Ülemaailmne vaade plastireostusele ja ringmajanduse omaksvõtmise olulisus.
Aasta tagasi uurisime, kuidas ELi kliimaeesmärgid loovad Eesti jäätmekäitlussektorile uusi ärivõimalusi. Sellest ajast saadik on toimunud märkimisväärseid arenguid, mida on ajendanud nii kohalikud algatused kui ka ülemaailmsed liikumised ringmajanduse suunas. Järgnev artikkel tugineb Maailma Majandusfoorumi (WEF) ja KPMG hiljutisele koostööaruandele "Circular Industry Solutions for a Global Plastics Treaty", käsitleb neid edusamme, uurib praeguseid väljakutseid ja toob esile tulevikuvõimalusi.
Globaalne plastireostus ja ringmajanduse vajadus
Hiljutised andmed näitavad, et globaalne plastijäätmete tootmine on jätkuvalt kasvanud, ulatudes 2022. aastal ligikaudu 400 miljoni tonnini. See näitab märkimisväärset suurenemist varasemate aastatega võrreldes ja toob esile püsiva ja kasvava plastireostuse probleemi kogu maailmas. Prognooside kohaselt võib plastijäätmete tootmine ilma oluliste poliitika- ja jäätmekäitluspraktikate muutusteta kolmekordistuda aastaks 2060, ületades potentsiaalselt ühe miljardi tonni. See rõhutab tungivat vajadust parandada ja vähendada plastijäätmete käitlemise strateegiaid globaalses mastaabis.
Üleminek ringmajandusele, mis keskendub materjalide vähendamisele, taaskasutamisele ja ringlussevõtule, on plastireostuse lahendamisel ülioluline. See lähenemine mitte ainult ei vähenda jäätmeid, vaid parandab ka ressursside tõhusust ja soodustab majanduskasvu. Eeldatakse, et ringmajandusmudel loob 2030. aastaks 100 miljonit töökohta, vähendades samal ajal märkimisväärselt keskkonnamõjusid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Ülemaailmsete turutrendide mõju
Globaalne nõudlus ringlussevõetud materjalide, eriti kriitiliste toorainete järele, on mõjutanud ka Eesti ringmajandusele ülemineku pingutusi. Metallide ja muude taaskasutatavate materjalide hindade kõikumised maailmaturul mõjutavad otseselt jäätmekäitlusettevõtete kasumlikkust Eestis. WEF-i ja KPMG aruanne rõhutab stabiilsete turutingimuste loomise tähtsust, et toetada ringlussevõtu algatusi.
Eesti ringlussevõtu statistika
Vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Statistikaameti uusimatele andmetele on Eesti olmejäätmete ringlussevõtu määr veidi paranenud, kuid on endiselt problemaatiline. Aastal 2023 saavutas Eesti ringlussevõtu määra umbes 32,5%, mis on tõusnud 30,4%-lt aastal 2021. See jääb siiski alla EL-i eesmärgile, milleks on 55% aastaks 2025. Võrreldes teiste EL-i riikidega jääb Eesti maha, Saksamaa hoiab kõrgeimat ringlussevõtu määra, umbes 70%. Eesti seisab endiselt silmitsi jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu infrastruktuuri probleemidega, mis takistavad edasist arengut.
Tulevikuväljavaated ja soovitused
Eesti jäätmekäitlussektori edendamiseks võib rakendada mitmeid strateegilisi samme raportist "Circular Industry Solutions for a Global Plastics Treaty":
- Ringlussevõtu infrastruktuuri täiustamine: Investeeringud ringlussevõtu rajatistesse, eriti neid, mis suudavad töödelda erinevaid jäätmeliike, on olulised. Õppides Veolia pudelist pudelisse ringlussevõtu tehase kogemusest Indoneesias, saab Eesti arendada sarnaseid rajatisi kohalike ringlussevõtu määrade tõstmiseks. Rahastamise tagamine, jäätmete pideva sisendi kindlustamine ja olemasolevate rajatiste uuendamine on olulised sammud praeguste infrastruktuurilünkade ületamiseks.
- Avaliku ja erasektori partnerluste edendamine: Valitsuse, tööstuse ja kodanikuühiskonna koostöö tugevdamine võib edendada innovatsiooni ja jagatud vastutust jäätmekäitluses. Sellised partnerlused võivad suurendada ka avalikkuse teadlikkust ja osalust ringlussevõtu algatuste.
- Laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendamine: Selgete ja siduvate laiendatud tootjavastutuse (EPR) määruste kehtestamine ergutab jätkusuutlikku pakendidisaini ja tagab jäätmete nõuetekohase käitlemise. Eesti saab õppida teiste riikide edukatest EPR raamistikest. Need süsteemid vajavad seadusandlikku toetust ja Eesti valitsuse jõustamist.
- Globaalsete algatuste ärakasutamine: Aktiivne osalemine globaalsetes lepingutes ja kokkulepetes plastireostuse kohta viib Eesti vastavusse rahvusvaheliste parimate tavadega ning annab juurdepääsu rahastamisele ja tehnilisele ekspertiisile. Eesti osalemine rahvusvahelistes keskkonnafoorumites ja ringmajanduse strateegilistes dokumentides toetab globaalsete algatuste kasutamist.
Kokkuvõte
Eesti on paljulubaval teel oma jäätmekäitluse ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja rahvusvahelistest parimatest tavadest õppimine aitavad sektoril ületada olemasolevaid väljakutseid ja kasutada uusi võimalusi. Teekond ringmajanduse poole nõuab püsivat pingutust ja koostööd, kuid potentsiaalsed hüved keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale on tohutud.
Allikad:
- https://www3.weforum.org/docs/WEF_Circular_Industry_Solutions_2024.pdf
- Plastic waste is everywhere — and countries must be held accountable for reducing it (nature.com)
- https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Packaging_waste_statistics#Recycling_and_recovery_rates
- https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-ringmajanduse-arendamise-protsess
- https://ringmajandus.envir.ee/en/abimaterjalid/eusbsr-no-time-waste-unlocking-circular-potential-baltic-sea-region
