- Uued kohustused jätkusuutlikkuse raporteerimiseks jäätmekäitlejatele
- Jäätmekäitluse kasumlikkus on sõltunud suurel määral toorme kaevandamise- ning maailmaturuhindadest, kas kestlikkuse aruandluse kohustus muudab seda?
- Kriitiliste toormete ringlussevõtt tõstab jäätmekäitluse tähtsust veelgi
- Ringmajandusele ja taastuvenergiale üleminek loob uusi ärivõimalusi
Uued kohustused jätkusuutlikkuse raporteerimiseks jäätmekäitlejatele
Selleks, et toetada nii ringmajandusele üleminekut kui ka kliimaeesmärkide saavutamist, on ELi roheleppe (Green Deal) osana vastu võetud kestliku rahastamise pakett. Paketi üheks osaks on äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) eelnõu, mis hakkab asendama praegu kehtivat mittefinantsaruandluse direktiivi (NFRD). CSRD kohaselt peavad ettevõtted hakkama esitama põhjalikumat infot kestlikkuse kohta ja seda majandusaastaaruande tegevusaruande osana. Sealhulgas peavad ettevõtted koostama aruande, mis näitab, kui suur osa nende käibest, kapitaliinvesteeringutest ja kuludest on vastavuses ELi kestliku rahastuse taksonoomiaga. Uus aruandluskohustus laieneb ka jäätmekäitlejatele. Esimene majandusaasta, mille kohta suurettevõtted kestlikkuse aruande esitama peavad, on 2024.
Euroopa Ülemkogu vastu võetud otsuse kohaselt peavad liikmesriigid olmejäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu 2025. aastaks viima 55%-ni. Statistikaameti andmetel oli see Eestis 2021. aastal vaid 30,4% ja on püsinud sellel tasemel viimased kümme aastat. Teiste ELi liikmesriikidega võrreldes jäävad Eestile alla kõigest 5 riiki – Portugal, Kreeka, Küpros, Rumeenia ja Malta, nendest viimase tulemus moodustas 11%. Kõige paremat tulemust näitab jätkuvalt Saksamaa, kus korduvkasutatavate ja ringlusesse võetud jäätmete osakaal on jõudnud 70%-ni ja on siiani näidanud pidevat kasvutrendi.
Madal olmejäätmete ringlussevõtu määr on suures osas tingitud ebatõhusate jäätmete liigiti kogumise lahenduste tõttu ning inimeste teadmatusest jäätmete keskkonnamõjude osas ning nende taaskasutuse potentsiaalist. Probleemina on välja toodud ka komposiitmaterjalidest pakendeid, mida isegi eraldi kogudes ei ole võimalik taaskasutada. Teisalt jäävad edusammud võimekuse taha, sest isegi kui homsest hakkaksid kõik sorteerima jäätmeid vastavalt nõutele, puudub hetkel nii suure olmejäätme massi käitlusvõimekus. Eurostati andmete põhjal 43% olmejäätmetest põletatakse, mis aga ei ole kooskõlas ringmajanduse printsiipidega. Eesti seadusandlus ei too selgelt välja, kes on ringlussevõtu eesmärgi täitmise eest vastutav, mis võib samuti põhjustada palju näpuga näitamist ja vähe konkreetseid lahendusi. Loodetavasti mai alguses jõustunud seadusmuudatused pakendi- ja jäätmeseadustes toovad positiivseid muudatusi.
Jäätmehierarhiast lähtudes on jäätmetekke vältimine kõige efektiivsem viis probleemiga tegelemiseks. Seega üks lahendustest on keskkonnateadliku tarbijakäitumise edendamine. Samuti tuleb leida alternatiive, kuidas toodete eluiga pikendada, ning teha parandusteenused kättesaadavamaks. Näiteks alates 2022. aastast katab Prantsusmaa osaliselt elanike koduelektroonika ning arvutite ja telefonide paranduskulud. Saksamaal sellest aastast kehtiv pakendiseadus muudab toitlustustööstusele ja kulleriteenuse pakkujatele korduskasutatavad pakendid kohustuslikuks. Ringlusessevõtu määra aitaks suurendada ka taaskasutatavate pakendite selge märgistus, mis võimaldaks teha teadlikuid ostuvalikuid.
Jäätmekäitluse kasumlikkus on sõltunud suurel määral toorme kaevandamise- ning maailmaturuhindadest, kas kestlikkusaruandluse kohustus muudab seda?
Varasemalt on toote ümbertöötlemise mõistlikkus sõltunud sellest, kui palju ja milliseid metalle on tootes, ning milline on nende hind maailmaturul. Tootjate poolt välja reklaamitud ja EU poolt ette seatud eesmärkide täitmiseks on nõudlus muude ümbertöödeldud materjalide, nagu näiteks plastiku järele, kasvanud. Plastiku osas võib välja tuua, et näiteks ümbertöötlemise tehased Aasias on silmitsi prügi puudusega, sest mitmed Aasia riigid on läinud seda teed, et plastkotid lähevad koos muu segaprügiga energia tootmise eesmärgil põletamisele. See on vähendanud plastjäätmete voogu ning suurt abi pole loota ka impordist, sest plastikjäätmete importimiseks loa saamine on väljakutse omaette. Tasub välja tuua, et Euroopas võib probleem läbi regulatsiooni laheneda. Jäätmetest energia tootmine ei ole ELi kestlikku rahastuse taksonoomiaga kooskõlas, kuna see võib olla vastuolus ringmajanduse eesmärkidega – jäätmetekke vältimine ning taaskasutus.
Eesti kontekstis on tähendanud jäätmekäitluse kasumlikkuse sõltumine maailmaturuhindadest seda, et seni on suurema osa jäätmekäitlussektori käibest ja kasumist teeninud vanametalliga tegelevad ettevõtted. Vanametalli hinnakasv maailmaturul viimastel aastatel on peamiseks põhjuseks, miks metalljäätmeid käitlevate ettevõtete käibed ja kasumid võrreldes tavajäätmete käitlejatega hüppeliselt kasvasid. Kui raudmetallide toormehind on peale 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses aset leidnud hinnatõusu langustrendis, siis mitteraudmetallide ning haruldaste muldmetallide nõudlus on taastuvenergiale ülemineku, digitaliseerimise ja riikide sõjalise võimekuse tõstmise tõttu kasvavas trendis.
Kriitiliste toormete ringlussevõtt tõstab jäätmekäitluse tähtsust veelgi
Selleks, et minna üle taastuvenergiale ning digitaaltehnoloogiatele on vaja kriitilisi toormeid. Kriitilisteks toormeteks peetakse loodusressursse, mis on ELi majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluse riskiga. Sellel aastal hinnati kriitiliste toormete loendisse 34 toorainet, mida on 14 võrra rohkem, kui aastal 2011. Üks silmapaistvamaid kriitiliste toormete näiteid on haruldased muldmetallid nagu näiteks tuulegeneraatorites ning elektriautodes oluliste püsimagnetite jaoks vajalik neodüüm (Nd) ja düsproosium (Dy) ning lisaks mitmed teised, mida kasutatakse paljudes madala CO2-heitmetega tehnoloogiates. Neil on kõigist kriitilistest toormetest suurim tarnerisk, sest 98% ELi nõudlusest imporditakse Hiinast, kus hetkel kavandatakse haruldaste muldmetallide ekspordikeeldu ning siiani on ELis imporditud haruldaste muldmetallide ringlussevõtu määr olnud vaid 3–8%.
Lisaks tarneriskidele on pidevalt kasvamas ka nõudlus. Näiteks erinevate tehnoloogiate abil kliima soojenemise hoidmine alla 2°C eeldab kuni 1000%-list nõudluse kasvu elektriliste akupatareide tootmiseks vajalike metallide (nt. alumiinium, koobalt, plii, liitium, nikkel jt.) järele. Sellest tulevalt sõltub strateegiline autonoomia (sh. kaitsevõimekus) ning kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamine suuresti kriitilisi toormeid puudutavatest otsustest.
Selle aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu kriitiliste toormete õigusakti ettepaneku. Kavandatava määruse üks eesmärke on tõsta kriitiliste toormete ringlussevõtu võimsust tasemele, mis kataks vähemalt 15% iga-aastasest tarbimisest. Hinnangute järgi võib liitium-ioonakude, tuuleturbiinide ja elektrisõidukite puhul kogumis- ja ringlussevõtukohtade rajamine tulevikus vähendada ELi sõltuvust nende impordist. Samadel põhjustel on arutusele võetud ka Euroopa kohalik kiibitootmise arendus. Eestis tegeleb elektroonikajäätmete ning ka plii-akude ümbertöötlemisega juba mitu ettevõtet ning võib oodata ka sektori laienemist. Näiteks õiglase ülemineku fondist on rahastust saanud püsimagnetite tehas Ida-Virumaal. Plaani järgi luuakse tehasesse ka võimekus esimese põlvkonna tuulikute magneteid neodüümiks ümber töödelda ning taaskasutada uutes püsimagnetites.
Ringmajandusele ja taastuvenergiale üleminek loob uusi ärivõimalusi
Ümbertöötlemis- ja taastuvenergia võimsuste loomine nõuab suuri investeeringuid. Eelmisel sügisel Maardus avatud Eesti Keskkonnateenuste tütarettevõttele kuuluv biogaasi tehas, mille jaoks kogutakse biojäätmed kodumajapidamistest ja toitlustusasutustest, läks maksma 14 miljonit eurot. Nii suurte projektide tarbeks peab tehase sisend jäätmete näol olema tagatud. Euroopas on näha trendi, kus jäätmekäitlejate laienemis- ning ühinemis- ja omandamisstrateegia on sageli keskendunud vertikaalsele integratsioonile, kus jäätmevedajad ja -kogujad otsivad võimalusi ümbertöötlemistehaste loomiseks või omandamiseks ja vastupidi. Selline strateegia aitab vähendada tarneahelaga seotud riske ja parandada finantstulemusi, hoides mõlema teenuse osutamise kasumimarginaali ja sünergiast tekkinud võidu ettevõttes. Läbi vertikaalselt integreeritud jäätmekäitlusteenuste jõuavad jäätmed ka suurema tõenäosusega ringlusesse. Lisaks võib koondumise põhjuseks olla soov liikuda jäätmehierarhias kõrgemale, et parandada oma positsiooni üleminekul ringmajandusele ning olla tulevikus kooskõlas EL kestliku rahastuse taksonoomiaga.
2022. aastal KPMG poolt ülemaailmselt tippjuhtide hulgas läbiviidud CEO Outlook uuringust selgus, et ka tööstused on aktiivselt otsimas võimalusi, kuidas oma tarneahelat lühemaks ja kindlamaks muuta ning kindlustada ligipääs väiksema jalajäljega ümbertöödeldud sisendmaterjalile. Ka see võib olla potentsiaalne koht koondumiseks või laienemiseks. Eestis saab ühe näitena tuua 100 miljonit eurot maksma mineva NPM Silmeti tehase, kuhu on planeeritud lisaks püsimagnetite tootmisele ka eelmise põlvkonna tuulikute magnetite ümbertöötlemise võimekus. Neodüümi magnetitest kätte saamiseks kasutatakse hüdrometallurgiat, mis on Euroopas ainulaadne. Lühem, kindlam ja jätkusuutlikum tarneahel võib olla hea põhjus laiendatud tootjavastutuse põhimõtte tõsisemalt võtmiseks.
Kokkuvõte: jätkusuutlikkuse eesmärgid ja ELi regulatsioon tõstab nõudlust kõigi ümbertöödeldud materjalide järele
Senine trend, et Eesti jäätmekäitluse peamine tulu tuleb metallidest, jätkub suure tõenäosusega, kuigi taastuvenergiale ülemineku tõttu võib tulevikus raskuskese kanduda haruldastele muldmetallidele ning muudele ELi poolt kriitiliseks kuulutatud toormetele. Kindlasti ei tasuks mööda vaadata ka muudest materjalidest nagu näiteks plastikust, sest tootjate jätkusuutlikkuse eesmärgid ja ELi regulatsioon tõstab nõudlust kõigi ümbertöödeldud materjalide järele. 2024. majandusaasta saab olema esimene, mille kohta suurettevõtted peavad avalikustama kestlikkusaruandluse kohustusest tulenevalt oma jätkusuutlikkuse näitajad. ELi eesmärgid ja regulatsioon, teadlikum tarbija ning ambitsioonikamate jätkusuutlikkuse eesmärkidega tootjad loovad eelduse, et materjal peab suuremal määral ja efektiivsemalt ringlema. Selle õnnestumises mängivad suurt rolli jäätmekäitlejad, kellel on võimalus kasvatada oma äri, arendades jäätmete maksimaalse ringluse tagamiseks vajalik ümbertöötlemise võimekus ning integreeritud kogumissüsteem läbi laienemise, ühinemis- või omandamistehingute.
