Maksualast koostööd mittetegevate riikide loetellu lisati Venemaa
Maksualase koostöö mittetegijate loetellu kantakse riigid, kes ei ole alustanud ELiga maksuhaldustava kohta konstruktiivset dialoogi või kes ei ole täitnud oma kohustusi vajalike reformide elluviimisel. Alates 21. veebruarist on sellesse nimekirja lisatud Venemaa, kes kanti loetellu pärast seda, kui loetelu ajakohastav ELi nõukogu töörühm vaatas läbi Venemaal 2022. aastal vastu võetud uue õigusakti ning leidis, et Venemaa ei ole täitnud oma kohustust tegeleda rahvusvaheliste valdusettevõtjate erikorra kahjulike aspektidega. Lisaks seiskus Venemaaga maksustamisküsimustes peetav dialoog Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu.
Venemaa kandmine maksualast koostööd mittetegevate riikide nimekirja tähendab, et:
- Vene äriühingule teenuse osutamise eest tehtud väljamakselt tuleb kinni pidada tulumaks. Tulumaksu ei pea kinni pidama, kui ühingul on Eestis püsiv tegevuskoht;
- Venemaa äriühingult laekunud dividende ei saa maksuvabalt edasi maksta;
- kui soetatakse Vene äriühingu emiteeritud väärtpabereid; kui omandatakse osalus sealses ühingus; kui tasutakse viivis või leppetrahv, hüvitatakse kahju kohtu- või vahekohtuväliselt, antakse laenu või tehakse ettemakse Vene äriühingule, loetakse seda ettevõtlusega mitteseotud kuluks;
- Venemaal asuva, kuid Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu maksustatakse füüsilise isiku tasandil tulumaksuga sõltumata sellest, kas Vene ühing on kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
Muudatused penisoni investeerimiskontole laekunud tulude maksustamisel
1. jaanuaril 2023 jõustusid muudatused tulumaksuseaduses, mis puudutavad pensioni investeerimiskontole laekunud tulude maksustamist. Muudatuste eesmärk on ühtlustada tulude maksustamist investeerimiskonto regulatsiooniga ja vähendada topeltmaksustamise ohtu.
Olulisemad jõustunud muudatused puudutavad seda, et tulumaksuga ei maksustata:
- intressi, mis on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt või mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on maksustatud või tulumaksust vabastatud;
- välismaistelt äriühingutelt saadud dividende, mis on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt;
- pensioni investeerimiskontole laekunud kindlustushüvitisi.
Lisaks ei käsitleta pensioni investeerimiskontole laekunud tulu tuluna tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel.
Kõiki neid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
Oma tarbest ülejääva elektri müük muutub tulumaksuvabaks
Riigikogu kiitis 15. veebruaril 2023 heaks elektrituruseaduse muudatused, mille alusel ei pea väiketootjad enam tasuma tulumaksu ülejääva elektri müügi pealt. See muudatus kehtib tagasiulatuvalt 2022. aasta algusest. See tähendab, et kõik väiksed keskkonnasõbralikud elektrijaamad, mis toodavad rohkem energiat, kui suudavad ise tarbida, ja seetõttu müüvad ülejäägi elektriturule edasi, saavad sellel aastal ja ka edaspidi teenitud tulult makstud tulumaksu tagasi.
Selline otsus tehti selleks, et julgustada rohkem inimesi investeerima keskkonnasõbralikesse energiaallikatesse. Endine maksustamiskord ei soosinud taastuvenergiasse investeerimist, kuna vastava süsteemi ehitamine nõuab suurt rahalist investeeringut ning eraisikud ei saanud seda summat hiljem tuludest maha arvata. Lisaks oli ülejääva rohelise energia müük maksustatud tulumaksuga.
Alates 1. jaanuarist 2022 ei maksustata tulumaksuga tulu, mis saadakse elektri müügilt, kui elekter on toodetud taastuvatest energiaallikatest (päikesepaneelid, elektrituulikud jne). Kogu enammakstud tulumaks tagastatakse pärast tuludeklaratsiooni kinnitamist.
Inkassoteenuse ning võlgade sissenõudmise teenuse osutajate tegevus läheb järelevalve alla
Eestil tuleb hiljemalt selle aasta 29. detsembriks võtta üle ELi direktiiv 2021/2167 (nn inkassode direktiiv). Sellega on kehtestatud ühine raamistik ja nõuded krediidihaldajatele ja krediidiostjatele, sh tegevusloa kohustus krediidihaldajatele.
Kes peavad tegevusloa võtma?
Kuna praegu käib Eestis alles eelnõu koostamine ning avalikustatud versiooni veel ei ole, siis toon välja ülevõtmiseks kohustusliku osa ehk miinimumnõuded. Direktiiviga reguleeritakse krediidihaldajatele (Eesti kontekstis inkassoteenuse osutajate) ja krediidiostjatele kehtivaid nõudeid ning sätestatakse mõningad tarbijakaitsemeetmed (nt krediidiasutused peavad võtma restruktureerimismeetmed enne sundtäitmise menetluse algatamist). Direktiivi järgi tuleb rakendada tegevusloa kohustust vähemalt sellistele krediidihaldajatele, kes ostavad krediidiasutustelt ehk pankadelt viivises oleva krediidilepingu. Kui Eesti võtab üle ainult direktiivi miinimumnõuded, siis tähendab see seda, et inkassoteenuse osutaja tegevusluba ei nõuta neilt inkassodelt, kes ostavad üksnes selliseid viivises olevaid krediidilepinguid, mille on väljastanud Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevusloaga finantseerimisasutus (nn ärilaenud) või Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja.
Millised krediiditooted on hõlmatud?
Direktiiv ei puuduta mitte ainult tarbijakrediiti, vaid ka ettevõtjatega sõlmitud krediidilepinguid. Nagu juba mainitud, siis kohaldub direktiiv nö miinimumina selliste laenude, sealhulgas ettevõtluslaenude edasimüümisele, mille on väljastanud krediidiasutused ehk pangad ja mis on viivises. Direktiiv ei mõjuta neid viivises olevaid krediidilepinguid, mille maksetähtaega ei ole ületatud, mille maksetähtaega on ületatud vähem kui 90 päeva või mida ei ole lõpetatud liikmesriigi tsiviilõiguse kohaselt krediidiandja õiguste või viivises oleva krediidilepingu üleandmisega. Kui Eesti otsustab laiendada direktiivi kohaldumisala, siis võib tegevusloakohustus puudutada samuti neid krediidihaldajaid, kes tegelevad lisaks krediidiasutuste väljastatud viivislaenude haldamisele ja ostmisele ka (või ainult) järgmiste laenude edasimüügi ja haldamisega:
– viivislaenud, mille on väljastanud teised krediidiandjad, keda käsitletakse krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) tähenduses;
– ärilaenud (RABi tegevusloaga finantseerimisasutused, kes ei kuulu praegu KAVSi kohaldumisalasse);
– krediidiasutustele ja teiste krediidiandjate väljastatud laenud, mis ei ole viivises.
Lahendamist vajab ka küsimus, kas krediidihaldajad ja krediidiostjad tuleks lisada kohutatud isikute hulka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. Eesti sees on veel vaja arutada tegevusloa puhul kehtivate nõuete täpset loetelu, kuid direktiiviga sätestatud miinimumtingimustest on selge, et need nõuded saavad olema sarnased nendega, mis juba kehtivad teiste finantsturuosaliste suhtes (juhatuse hea ärialane maine, nõuded sisekontrollisüsteemi ja siseprotseduuride kohta jms).
Muudatused äriõiguses
1. veebruaril 2023 jõustusid muudatused äriseadustikus ning hakkas kehtima äriregistri seadus. Tegu on uue ning eraldiseisva seadusega, mis jõustub neljas etapis: lisaks üldisele kehtimise algusele 1. veebruaril jõustuvad muudatused veel selle aasta 1. augustil ja 1. septembril ning järgmise aasta 1. märtsil.
Äriseadustikus on märkimisväärseim muudatus see, et paragrahvi 136 teine lause tunnistati kehtetuks. Seega ei ole äriseadustikus enam osaühingu miinimumkapitali nõuet. Osa väikseim nimiväärtus on edaspidi 1 sent ning see on ka osaühingu uus miinimumkapital. Niisiis ei ole pärast 1. veebruarit 2023 enam võimalik osaühingut asutada ilma sissemakset tasumata, vaid tegema peab vähemalt ühesendise sissemakse. Muudatuse eesmärk on suunata ühingu asutajaid rohkem sellele mõtlema, kui suurt kapitali on tegevuse alustamiseks tegelikult vaja. Samuti on miinimumkapitali nõude kaotamisega seotud see, et loobuti ühest netovara nõudest, st enam ei pea osaühingu netovara vastama vähemalt poolele seaduses sätestatud minimaalsele osakapitalile (1250 eurole). Sama netovara nõue jäeti välja ka aktsiaseltside puhul, aga siiski tuleb ära märkida, et aktsiaseltside puhul säilib miinimumkapitali nõue (25 000 eurot).
Lisaks näeb äriseadustik ette uued reeglid kontsernide jaoks. Nimelt annab äriseadustik nüüd emaettevõtjale võimaluse tütarettevõtja juhtorgani liikmele juhiseid anda, kui tütarettevõtja tegutseb kontserni kui terviku huvide vastu.
Uuenenud on ka kontaktisiku regulatsioon. Nüüdsest tuleb kontaktisik määrata juhul, kui juriidilise isiku aadress on välisriigis, ja mitte enam juhul, kui välisriigis asub äriühingu juhatus. Samuti kehtestatakse äriregistri seadusega kontaktisikuks oleku tähtaeg. Kui registris pole kohustuslikku kontaktisikut, saab registripidaja juriidilise isiku lihtsustatud korras registrist kustutada. Peale selle on teatud tingimustel võimalik lihtsustatud korras registrist kustutada neid juriidilisi isikuid, kes on jätnud tähtajaks esitamata majandusaasta aruande.
Mitmed äriregistri seadusega ette nähtud muudatused jõustuvad etappide kaupa. Näiteks 2023. aasta septembrist hakkab osanike nimekirja pidama äriregister, mis võimaldab edaspidi ka osa heauskset omandamist. 2024. aasta märtsis jõustuvad muudatused kindlal kuupäeval äriregistri kannete tegemise ning ärinime broneerimise kohta.
