Käibemaksuseaduse muudatus
Käibemaksuseadust muudeti selleks, et teha Eesti kvaliteetajakirjandus kättesaadavamaks infosõjas, mis moodustab osa Ukraina sõjast.
Käibemaksuseadusesse lisati vähendatud käibemaksumäär: 5-protsendine määr hakkab kehtima nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele, mida praegu maksustatakse 9-protsendise määraga. Endiselt on madalama maksumääraga väljaannete hulgast välistatud väljaanded, mis avaldavad peamiselt reklaami või erakuulutusi või mis on erootilise, video- või muusikasisuga.
Muudatus jõustub 2022. aasta 1. augustil.
Eelnõu menetlusega riigikogus on võimalik tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega vähendati ajutiselt aktsiisi, sest taheti aeglustada eriotstarbelise diislikütuse hinnatõusu ning vähendada negatiivset mõju põllumajandussektorile ja põlevkivi kaevandustele, mille sisendkulud on märkimisväärselt tõusnud kõrgete kütusehindade tõttu.
Selle aasta 1. juunist 31. detsembrini langeb eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Seni kehtinud määr (100 eurot 1000 liitri kohta) tuleb uuesti kasutusele järgmise aasta 1. jaanuaril ja maikuust hakkab aktsiisimäär järk-järgult tõusma, kuni jõuab 2026. aasta maiks 133 euroni 1000 liitri kohta.
Eelnõu seletuskirja järgi peaks eriotstarbelise diislikütuse aktsiisivähendus langetama kütuse müügihinda 9,48 senti (aktsiis ja käibemaks) liitri kohta, eeldusel et nii hulgi- kui jaemüüjad vähendavad hinda sama palju, kui aktsiis väheneb.
Seaduse muudatus jõustus 1. juunil 2022.
Eelnõu menetlusega riigikogus on võimalik tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Ave Rego, averego@kpmg.com
Seaduseelnõu lähetatud töötajate töötingimuste muutmiseks
Selle aasta aprillis algatati Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga ja keelata töötajate ebasoodne kohtlemine.
Eelnõu järgi saab töötaja võimaluse nõuda töötasu lisaks tööandjale ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult, kellest saab tööandja käendaja (edaspidi peatöövõtja). Töötaja saab peatöövõtjalt nõuda töötasu vaid juhul, kui töötaja teeb alltöövõtuna hoonete ehitustöid ning kui töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu kohtusse ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul pärast täitemenetluse alustamist. Töötaja võib tööandjalt nõuda töötasu kogu ulatuses, kuid peatöövõtja vastutus piirdub Eesti valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. Juhul kui peatöövõtja suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, ei ole tal töötasu maksmise kohustust.
Eesti peab riigisisese õiguse direktiiviga kooskõlla viima selle aasta jooksul.
Eelnõuga on võimalik tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com
Kinnisasja laiendamise käigus loodud korteriomandite müük
Riigikohtusse jõudnud kaasuses vaieldi selle üle, kuidas maksustada renoveerimistööde käigus kortermajja juurde ehitatud osasse loodud korteriomandite müüki. Maksuhalduri seisukoht oli, et laiendatud majaosa korteriomandid on võõrandatud enne nende esmast kasutuselevõttu ning tuleb maksustada käibemaksuga.
Riigikohus tühistas maksuotsuse ning põhjendas seda järgnevalt:
- kui kinnisasja omanik parendab tervet ehitist, kuid võõrandab parendatud ehitise korteriomanditena, on tegemist parendatud ehitise osa võõrandamisega. Maksuvabastuse rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb võtta aluseks kogu ehitise soetusmaksumus ja kogu ehitise parenduskulud. Maksustamine ei tohiks sõltuda sellest, kas parendatud ehitis võõrandatakse ühe kinnisasjana, korteriomanditena või mõtteliste osadena;
- ehitise laiendamise korral külge-, peale- või allaehitamise tulemusena loodud uue ehitise osa võõrandamist saab uue ehitise osana enne esmast kasutuselevõttu maksustada ainult siis, kui laiendamise käigus ehitise olemasolevat osa ei parendata. Eelkõige saab see toimuda siis, kui ehitise laiendamise ajal jätkub olemasoleva ehitise sihipärane kasutus.
Kokkuvõttes otsustas kohus kaebuse rahuldada ja leidis, et korteriomandite maksuvaba müük oli õigustatud.
Kohtulahendiga haldusasjas nr 3-20-663 saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com
Sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja ei ole oma maksukohustust täitnud
Tallinna Ringkonnakohtus vaieldi selle üle, kas ostja võib tehingult sisendkäibemaksu maha arvata, kui müüja ei ole riigile tasunud käibemaksu. Maksuhaldur leidis, et ostja ei saa sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tehingu osapooli juhtisid samad inimesed ja ostjale oli teada, et müüja ei tasu riigile käibemaksu, s.t tegemist oli tahtliku maksupettusega. Ringkonnakohus maksuhalduriga ei nõustunud.
Äriühingud andsid teineteisele laenu, mis oli tagatud kommertspandiga. Tehingu osapooled olid juhatuse liikmete ning osanike kaudu seotud. Kuna laenu tähtaegselt ei tagastatud, toimus pandieseme (tootmisseadmed) realiseerimine. Seadmete eest tasuti tasaarvelduse korras. Laenu andnud äriühing arvas seadmete kohta saadud ostuarvelt sisendkäibemaksu maha. Müüja ei tasunud tehingult arvestatud käibemaksu riigi eelarvesse.
Selles kohtuasjas oli selge, et müügitehing toimus. Vaidlust ei olnud müügihinna, omandi üleandmise ega hinnale käibemaksu lisamise üle. Kohus leidis, et vaidlusaluse müügitehingu eesmärk – päästa investeering – oli usutavalt põhjendatud. Kohus selgitas, et sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks võib olla maksueelise saamine ja tehingu tegemine kavatsusega käibemaksu tasumisest kõrvale hoida. Selles kohtuasjas ei olnud aga seos tehingu osapoolte vahel määrava tähendusega, sest tehingul oli majanduslik loogika ja sedasorti tehingud on tavapärased.
Kohtu hinnangul polnud tuvastatud ei maksudest kõrvalehoidmist ega tehingu vormi ja sisu vastuolu. Seetõttu ei saa ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirata ainuüksi põhjendusel, et tehingu osapooled on omavahel seotud ja et müüja on jätnud käibemaksu riigile tasumata.
Kohtulahendiga haldusasjas nr 3-21-473 saab tutvuda siin.
Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com