Kuna taristuehituse peamiseks tellijaks on avalik sektor, siis määrab tööstusharu tulude suuruse riigihangete maht. Kuigi sektor tervikuna näitab püsivat müügitulu kasvu ja 2023. aasta neljanda kvartali müügitulu kasvas võrreldes aastatagusega 9,6%, siis on pilt ettevõtete ja allsektorite lõikes väga erinev. Nii näiteks kasvas taristuehituse alla kuuluv elektriehituse müügitulu aastaga 30%, samal ajal teedeehituses kasv puudus.
Tulevikuga seotud ebakindlust väljendab sektori töötajate arvu kahanemine aasta jooksul 2% võrra. Samal ajal kasvas töötajate keskmine palk 2023. aasta neljandas kvartalis 12% võrreldes aastataguse ajaga.
Taristuehituse peamiseks probleemiks on riiklike tellimuste vähenemine. Kui riigi investeeringud elektrienergia tarnekindlusesse on toetanud elektriehituse allsektorit ja elektriehitajate ressursid on välja müüdud, siis teedeehituse mahud langevad jätkuvalt. Aastad 2024 ja 2025 kujunevad riigi plaanide kohaselt teedeehituse viimase kümne aasta absoluutseks madalseisuks. Kõrgete intresside ja kasvavate palkade surve sunnib teedeehitajaid töötajate arvu vähendama. Koos sellega kaob turult ehitusvõimsus, mida riik samas mõne aasta pärast uuesti vajab.
Kindlasti ei ole elektriehituse väline taristuehitus seiskumas ja on mitmeid suuri projekte, kus vajatakse töökäsi ja mis võivad üksikute ettevõtete jaoks edulooks kujuneda. Nii näiteks pakuvad taristuehitajatele tööd nii Rail Baltica kui ka Tallinna trammiliinide laiendamise projekt. Samas on selge, et asfaldimasinaid ei saa trammitee rajamisel kasutada ja maanteede ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtet need projektid ei aita.
