Rõiva- ja tekstiilitööstuse tulu kasvas aastaga 3,8%. Samal ajal kahanes valdkonna koondkasum ligi kolmandiku võrra, langetades keskmise käiberentaabluse 3,9%ni.
Tulude ja kasumlikkuse langus viitab sellele, et ettevõtted ei leia oma toodangule piisavalt turgu, mis aktsepteeriks inflatsioonist tingitud sisendihindade kasvu. See on omakorda viinud valdkonna töötajate arvu kahanemiseni 4,7% võrra. Töötajate arvu vähendamine on samas tekitanud võimaluse Eesti keskmisest kiiremini palku tõsta. Rõiva- ja tekstiilitööstuse 2022. aasta keskmiseks palgaks kujunes 1110 eurot (kasv 12,3%).
Rõiva- ja tekstiilitööstuse 485 miljoni suurusest tulust moodustab rõivatööstuse osa ligikaudu kolmandiku ja tekstiilitööstuse osa kaks kolmandikku. Allharude tulemused olid erinevad. Kui rõivatööstus demonstreeris 20%lis müügitulu kasvu ja 25%list koondkasumi kasvu, siis tekstiilitööstuse tulud vähenesid 2,7% ja koondkasum kahanes 2/3 võrra. Samas kasvatasid mõlemad valdkonna allharud keskmist töötasu ligikaudu võrdselt. Tekstiilitööstuse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et ebaproportsionaalselt suur osa allharu kasumlikkuse vähenemisest ja teenitud kahjumist on seotud Aston Synthetics OÜ finantstulemustega.
Tekstiilitööstuse tulude edetabelit domineerivad traditsiooniliselt magamistarvete tootjad ja autotööstusega seotud ettevõtted. Rõivatööstuse tulude edetabel on samuti tugevalt spetsialiseerunud tootjate käes. Eesti suhteliselt kalli tööjõu ja kõrgete sisendhindade puhul on tootjate jätkuv spetsialiseerumine ja niššistumine loogiline samm jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tuleb tõdeda, et Eesti roll odava allhanke pakkujana on jäänud minevikku.
