Ehitusmaterjali müüjate müügitulu kasvas 2022. aastal 11%. Kuna tulud kasvasid aeglasemalt, kui materjalide hinnad, siis kahanes ettevõtete koondkasum 6%. Keskmisest suurem kasumlikkuse langus tabas tööstusharu puidu müügiga seotud allsegmente. Sektori käiberentaablus langes 2021. aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra 6%-le.
Lisaks inflatsioonist ja materjalide hinna kasvamisest tingitud survele, suurenes 2022. aastal ka ehitusmaterjalide müüjate omavaheline konkurents. Kui 2021. aastal osteti kõike ja nõudlus toetas hindade tõstmist, siis 2022. aastal tarbijate ostujõud langes ja hinnakonkurents suurenes. See tõi omakorda kaasa suuremad hinnasoodustused ja kampaaniad.
Inflatsiooniline surve ja vähenev tarbijate ostujõud tõi kaasa töötajakohase lisandväärtuse püsimise 2021. aasta tasemel ja Eesti keskmisest ettevaatlikuma keskmise palgatõusu (7,3%). Kuna müük kasvas eeskätt hinnatõusu toel ja müüdava kauba mahud ei kasvanud, siis püsis töötajate arv 2021. aasta tasemel.
Majanduslangusest ja intressimäärade tõusust tingituna ei tasu 2023. aastal ehitusmaterjalide müügi sektoris märkimisväärset nõudluse kasvu oodata. Jätkub sisseostuhindade kasvuga seotud toodete kallinemine, mis toob kaasa mõningase müügitulude kasvu.
Ehitusmaterjalide müüjate puhaskasumi marginaal püsib ilmselt 2022. aastaga võrreldes samal tasemel ja oleneb eeskätt firmade peenhäälestuse täpsusest – õiged müügihinnad, marginaalid ja sisseostuotsused ning aktiivne varude juhtimine toovad suurema kasumlikkuse. Majanduslangus on alati ka hea aeg ettevõtete protsesside ja automatiseerituse uuele tasemele viimiseks, kuna kõik saavad aru, et eelarve täitmiseks ja palkade tõstmiseks vajalikud vahendid saavad tulla vaid efektiivsuse kasvust.
