• Indrek Alliksaar, autor |
2 mins read

Ehitussektori müügitulu kasvas 2023. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 18%. Seega oli kasvutempo sisuliselt sama, mis 2022. aasta neljandas kvartalis. Arvestades asjaolu, et 2022. aasta ehitushindade kasv oli sarnases suurusjärgus, siis võib järeldada, et ehitusmahud kokku ei ole aastaga märkimisväärselt ei kasvanud ega kahanenud. Samas võib suurimate ehitusfirmade finantsandmete baasil järeldada, et ehitusmahud võivad olla oluliselt muutunud ehituse allsegmentide ja firmade lõikes.

Üksikute turuosaliste tulude maht võib liikude erinevates suundades seetõttu, et ettevõtete tulud ei teki kuude ja kvartalite lõikes lineaarselt. Teisalt mõjutavad ettevõtteid erinevates suundades majanduskeskkonnast tulenevad tegurid. Nii näiteks kahandab raha kallinemine ja rahapakkumise vähenemine tellijate huvi ehitamise vastu. Samal ajal ei ole tellijatel, kellel on lähiperspektiivis ehitada vaja ja kellel on ehitamiseks vajalikud finantsvahendid, ratsionaalseid argumente ehitusega viivitamiseks. Olukorras, kus ehitushinnad pigem kasvavad, inflatsioon püsib kõrge, kuid üldine nõudlus turul on vähenenud, võib tellija saada häid hinnapakkumisi, mida poole aasta pärast enam ei leia.

Loomulikult võivad erakorralised geopoliitilised sündmused nii Euroopa, kui ka globaalse majanduse kraavi lükata, kuid nagu näitas ka koroonapandeemia, majanduses on senise maailma ajaloo jooksul, mõõnale alati tõus järgnenud. Samuti näitab praktika, et majanduses ei suuda keegi ette ennustada ei tõusu tippu ega mõõna põhja. Täna on teoreetiliselt võimalik, et Venemaa viimased katsed Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu poliitikuid hirmutada väljuvad kontrolli alt, tuues kaasa laiema finantspaanika ja turgude hangumise, kuid tõenäolisem stsenaarium on siiski see, et „punkrivanaisa“ Putini hirmuvalitsemine lõpetatakse lähitulevikus ühel või teisel moel. Kui see juhtub, peab Eesti olema valmis selleks, et meid ei peeta enam Lääne-Euroopas riskantseks rindetsooniks, ja selleks, et sarnaselt Nõukogude Liidu lagunemise järgse ajastuga, muutub Eesti vahendajaks ja platsdarmiks neile, kes julgevad Venemaal äri arendada. Mõlemad asjaolud toetavad kiire majanduskasvu taastumist.

Asjaolule, et ka ehitajad ise plaanivad turu madalseisu pigem rahulikult ära oodata, viitab sektori töötajate arvu kasv aastases võrdluses 2% võrra. Koos töötajate arvuga suurenes ka sektori keskmine palk, mis kasvas aastases võrdluses 4% võrra. Arvestades sellega, et mitmed ehitusettevõtjad on nö pillid kokku pakkinud, siis võib täna olla hea aeg kvalifitseeritud töötajate leidmiseks ja uue tõusu ootuses organisatsiooni võimekuse kasvatamiseks.