Ehitusmaterjalide tootmise käekäiku väljendavad arvandmed peegeldavad üldehitusega sarnaseid trende. Kui ehitus- ja arendustegevuses kasvas neljanda kvartali käive aastases võrdluses 19%, siis ehitusmaterjalide tootmises oli käibe kasvuks 17%. Statistikaameti andmetel on kohaliku ehitusturu maht alates 2022. aasta teisest kvartalist püsivhindades kerges languses, mis viitab sellele, et ehitamisega seotud sektorite käibe kasvu taga on valdavas osas tootmise sisendhindade kasv ja üldine hinnatõus.
Sektori töötajate arv vähenes sarnaselt ehitussektorile aastaga 6%. Samal ajal kasvas keskmine palk 16% ehk ligi kaks korda Eesti keskmisest kiiremini. Kiire palgatõus viitab sellele, et sektor tervikuna püsib tuleviku suhtes optimistlik ja heade töötajate kõrge palk loodetakse müügi kaudu tagasi teenida.
Tööstusharu üksikute ettevõtjate käekäik oleneb suuresti sellest, kuidas ja kui kiiresti on kohanetud uue muutunud keskkonnaga. Mitmed tootjad on pidanud vähendama või katkestama sidemeid Venemaa koostööpartneritega ja leidma uued tarnijad. Samal ajal, kui harjutakse uue normaalsusega, peab valmistuma uuteks muutusteks. Müncheni Julgeolekukonverentsil lääneriikide poolt väljendatud vankumatu toetus Ukrainale tähendab muuhulgas seda, et 2023. aastal algab Ukrainas tõenäoliselt massiivne lääneriikide poolt finantseeritud taristu ja hoonete taastamine, mis mõjutab ehitusmaterjalide tootmist ka Eestis. Euroopa Liidu ja teiste doonorriikide poolne abi Ukraina ülesehitamiseks ületab järgnevatel aastatel kindlasti Eesti riigieelarve mahu ning tõstab erinevate materjalide hindu ja vähendab nende kättesaadavust.
Eesti ehitusmaterjalide tootjad peaks kindlasti mõtlema sellele, milliste materjalide ja tooraine hind ja kättesaadavus võib Ukraina hiiglaslike taastamisprojektide tõttu kõige rohkem muutuda ja kuidas selleks nii tulude suurendamise kui ka kulude vähendamise vaatenurgast valmis olla.
