Mööblitootmise sektor eristus muudest sektoritest selle poolest, et nii 2019. kui ka 2020. aasta olid finantsnäitajate poolest suhteliselt sarnased ja koroonapandeemia numbreid märkimisväärselt ei muutnud. Samas tegi sektor sarnaselt ehitussektorile 2021. aastal läbi kiire tõusu, kasvatades müügitulu 18% ja kasumit 32%.
2022. aasta teiseks kvartaliks ei olnud kasv veel raugenud ja aastases võrdluses suurenes müük 14%. 2022. aasta müügi kasvuga ei kaasne tõenäoliselt enam eelmisele aastale iseloomulikku kasumlikkuse kasvu, kuna sisendinnad kasvavad veelgi kiiremini.
Tänases majanduskeskkonnas, kus sisendihinnad muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, võivad üksikute ettevõtete tulemused ja trendid sektori keskmistest suuresti erineda. Piisab vaid mõnest üksikust suurest valesti hinnastatud pikaajalisest müügilepingust ja ettevõte leiab end kahjumit teenimas. Kindlasti on mööblitootjate poolel üksikuid ettenägelikke, kes suutsid elektri hinna õigel ajal fikseerida ja ei pea vähemalt selle muutuja pärast muretsema. Teisalt on fikseerimata hinnaga elektri ost paljude tootjate jaoks väga koormavaks kujunemas.
2022. aasta teise poole ja 2023. aasta alguse vaatenurgast on ettevõtetel väga oluline omada mõningat finantspuhvrit, et raske talv üle elada. On ilmne, et Eesti majandus ja keskmised palgad jätkavad pikas perspektiivis kasvu ning vajadus mööbli järele ei kao. Sama kehtib ka meie naaberriikide suhtes. Jätkuv palgakasv on hea uudis neile tootjatele, kes müüvad oma kaupa Eestis. Tootjad, kes on orienteeritud allhankele ja panustavad madalatele palkadele, satuvad aga aasta aastalt aina keerulisemasse situatsiooni, kuna meie palgatasemete ühtlustumine Põhjamaadega on pöördumatu protsess.
NB! Vaata ülevaadet lähemalt Äripäeva Infopanga koostatud mööblitootjate ja -müüjate konkurentsiraportist https://pood.aripaev.ee/mooblitootjad-ja-muujad
