Taristusehitus liikus 2021. aasta jooksul samas rütmis kogu riigi majandusega ja tegi läbi tugeva 25,4%lise kasvu. Samas tuleb tähele panna, et taristuehituse kolme vaala – teedeehitus, elektri- ja sidevõrkude ehitus ning trasside ehituse – käekäik osutus erinevaks. Kui teede ja trasside ehituse mahud kasvasid hüppeliselt, siis elektri- ja sidevõrkude ehitus kahanes 3%. Ilmselt ei viita see asjaolu siiski laiemale turutrendile, vaid pigem tagasihoidlikule võrguehituse riigihangete mahule.
Lisaks müügimahtudele kasvasid taristuehituse efektiivsus ja kasumlikkus. Kui töötajate arvu kasv oli minimaalne (1,7%), siis tööstusharu lisandväärtus töötaja kohta kasvas 18% ja koondkasum 35%. Lisaks kasumlikkusele tõsteti kiiresti ka keskmist palka, mis jõudis 2000 euro tasemele. Nagu enamikes teistes tööstusharudes, tuleb aga 2021. aasta kasvunumbreid vaadata koos 2020. aasta omadega. Ka taristuehituses oli 2021. aasta kiire kasv otseselt seotud 2020. aasta nigela võrdlusbaasiga, mil suudeti tulusid kasvatada vaid 3%.
Taristuehituse pikaajalise kasvutrendi puhul jääb silma müügimahtude kasvu heitlikkus aastate lõikes. Kui 2018. ja 2020. aastal tegutseti tööstusharu koondvaates reaalhindades sisuliselt ilma kasvuta, siis 2019. ja 2021. aasta olid kasvud vastavalt 42% ja 25%. Selline ebastabiilne ehitusmahtude jaotus peaks andma mõtlemisainet riigile ja tema kontrolli all olevatele ühingutele, kes riigihangete kaudu sektorile tööd pakuvad. Ehitajate ühtlasem koormamine annaks tellijatele kvaliteetsema ja odavama töö ning ehitajale parema kasumlikkuse. Juhul, kui riik keskendub vaid iga üksiku hanke puhul soodsaima hinna saavutamisele, siis võivad hinnatasemed just vastupidi kiiresti kasvada, kuna ebaühtlase koormusega ehitamine on kallim.
Riiklike tellimuste pikaajalise strateegia selgust ja hangete ajakava läbipaistvust peaksid ka ehitajad ja nende katusorganisatsioonid pidevalt nõudma. 2022 teise kvartali andmetest oli juba näha, et taristuehitajad pingutavad püksirihma, mis väljendus tööstusharu töötajate arvu 4%lises vähendamises aastases võrdluses. Riigil on selles olukorras valida, kas hoida sektorit ühtlase tellimuste vooga ja läbi mõeldud hankepoliitikaga vee peal või lasta ettevõtjatel end kärpida ning hiljem nõrgenenud konkurentsist tingitud kõrgeid hindu taluda.
NB! Vaata ülevaadet lähemalt Äripäeva Infopanga koostatud taristuehituse aastaraportist https://pood.aripaev.ee/taristuehitajad
