Eesti vajab COVID-19 seljatamiseks suurt, heidutavat julget eesmärki Eesti vajab COVID-19 seljatamiseks suurt, heidutavat julget eesmärki
Koroonapaanikast räsitud Eesti on täis sõnavõtte ja arutelusid teemal “Püsigem kodus”. Samas pidagem meeles, et kodus on võimalik püsida vaid lühikese piiratud ajaperioodi jooksul ja isegi siis on vaja neid, kes väljaspool koduseinu elutähtsaid süsteeme töös hoiavad. Viirus ei kao aja kulgedes kusagile, sest selleks on inimkontakte endiselt liiga palju. Isolatsioon on vaid lühiajaline taktika vältimaks tervishoiusüsteemi kiiret kokku kukkumist, kuid tegemist ei ole pikaajalise strateegiaga, mis lahendaks COVID-19 poolt tekitatud kompleksprobleemi.
Suurimaks ohuks rahvatervisele ei ole mitte ükski haigus eraldivõetuna, vaid vaesus
Täna kaitseb riik äritegevust piirates tervishoiusüsteemi ja rahvatervist majanduse hinnaga. Tervishoiusüsteemi, ravimite ostmist ja kõike muud, mida on vaja rahvatervise säilitamiseks, finantseerib aga just nimelt majandus. Riik on vaid vahendajaks, kes ettevõtetest kogutava maksu tervishoiusüsteemile üle annab. Faktid räägivad tervise ja majanduse vahelistest seostest ühist keelt: Maailma Terviseorganisatsiooni 2018. aasta raporti kohaselt domineerivad oodatava eluea pikkuse edetabeli ülemist otsa tugeva majandusega riigid nagu Jaapan, Šveits, Singapur, Norra, Kanada, jne.
Keskmise oodatava eluea pikkus riikide lõikes viitab selgelt sellele, et suurimaks ohuks rahvatervisele ei ole mitte ükski haigus eraldivõetuna, vaid vaesus. Kui ei ole tugevat majandust, siis ei ole ka kvaliteetset tervishoiusüsteemi, ega kõrgel tasemel rahvatervist. Seejuures ei ole rahvatervis ebamäärane sõnakõlks, vaid matemaatiline funktsioon riigi suutlikkusest, sh finantsvõimekusest hallata kõiki peamisi inimeste tervist ohustavaid riske. Riskideks on muuhulgas erinevad raskete tagajärgedega haigused (sh vähk, diabeet, HIV, hepatiit), millest igaüks hakkab raviks eraldatava raha vähenemisel aina suuremat kahju tekitama. Lisaks näeme me rikkuse vähenemisel harvem edulugusid erasektori annetuste näol päästetud eludest, sest annetused kuivavad kokku. Seega on meil vaja saada üle oma hirmust COVID-19 ees ja analüüsida laiemat pilti ning otsustada milline pandeemiaga võitlemise strateegia tagab rahvatervise ja majanduse kaitse korraga.
Täna ootab suur hulk ettevõtjaid piltlikult EMO-s oma saatust
Aina rohkem ja rohkem ettevõtjaid ja ärisektoreid tervikuna on pöördunud riigi pole abipalvetega. On ilmne, et kõiki ei saa aidata ja kõiki ka ei pea aitama. Majanduse kaitsmiseks on vaja riigipoolseid läbimõeldud valikuid ja nende kommunikeerimist. Lihtne loogika ütleb seda, et riigi poolt kogutud maksuraha on mõtet investeerida sinna, kus see ennast võimalikult kiiresti tagasi teenib. Selgelt tuleks eelistada eksportijaid, kes toovad raha riiki ja ettevõtjaid, kelle tegevus genereerib riigile maksutulu. Teisalt ei tohi tähelepanuta jätta tootjaid ja tarneahelaid, mis varustavad inimesi eluks hädavajalikuga (toiduained ning meditsiini- ja esmatarbekaubad).
Abistamisega võrdväärselt tähtis on selgus selles osas, keda abistatakse. Need, kes abi ei saa, peavad võimalikult kiiresti teada saama, et nende valik on kas ujuda või uppuda. Samuti ei tohi riigiabi muutuda spekulantide rahamasinaks. Abi üle otsustamise käigus tuleks kõiki otsustusprotsessi kaasatud ametnikke ja nõustajaid käsitleda siseringi liikmetena, kes valdavad turuinfot, mille kasutamine isikliku kasu teenimiseks peab olema keelatud.
Riik ja rahvas vajab suurt heidutavat julget eesmärki
Mida varem anname endale aru, et viirus kaob alles siis, kui turule jõuab toimiv vaktsiin (oletuslikult 12 kuu pärast või hiljem), seda kiiremini saame end tõelistele lahendusele pühendada. Vajame julget eesmärki ja tegevusplaani, mis hoiaks viirusega nakatanute arvu tervishoiusüsteemi taluvuspiirides ja samal ajal tagaks majanduse toimimise täistuuridel, et finantseerida parimat saadaolevat ravi haigetele ja vaktsiini valmimisel selle hankimist. Kui Eesti väike rahvaarv, hajusasustus ja äride väike mastaap on seni olnud meie probleem, siis täna on see meie edu võti.
Väikeriigi paindlikkus annab meile võimaluse rakendada koheselt teistes riikides õpitut ja vältida mujal tehtud vigu. Kindlasti tasub vaadata Saksamaa suunas, kus on erakordselt madal nakatunute surmade osakaal ning ka Rootsi eksperimenti, kus on selgelt eesmärgiks võetud viiruse leviku aeglustamine majandust häirimata. Kui COVID-19 surmade osakaal nakatunutest moodustab maailmas 3%, siis seame Eestis eesmärgiks saavutada tasemeks 0,5%. Kui Euroopa Liit ennustab 2020 majanduslanguseks 5%, siis seame eesmärgiks seisata langus 2,5% peal. Vaid julgeid eesmärke püstitades ja nende nimel otsustavalt tegutsedes on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi.
