InfoKuller

Planeeritavad muudatused välismaalaste seaduses

Riigikogu teisele lugemisele on jõudnud kaks eelnõu, mis hõlmavad muudatusi nii välismaalaste seaduses kui ka selle muutmisest tingitud teistes seadustes.

Eelnõu 785 SE

Esimese eelnõuga luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel võimalus taotleda töötamiseks mõeldud tähtajalist elamisluba senisest soodsamatel tingimustel.

Eelnõu jõustumisel ei rakendata teatud tegevusaladel enam tähtajaliste elamislubade piirarvu ning tööle asumiseks ei ole enam vaja töötukassa luba. Mõjutatud tegevusalade loetelu kehtestatakse maksimaalselt viieks aastaks ning selle koostamisel lähtutakse OSKA programmi tööjõuvajaduse prognoosist, tegevusala ekspordi osatähtsusest ja keskmisest töötasust. Hetkel on tegevusalade erisus suunatud eelkõige töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele.

Odava võõrtööjõu sissetoomise välistamiseks on palgakriteeriumiks sätestatud 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisaks kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele majanduskeskkonnast sõltuv aastane mahupiirang. Majanduskasvu tingimustes on see kuni 0,2% alalisest elanikkonnast (umbes 2600 luba) ning muudes tingimustes kuni 0,1% alalisest elanikkonnast (umbes 1300 luba). Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab täpsemalt tegelikku majandusolukorda.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Eelnõu 786 SE

Teise eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega ühtlustatakse kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust. Planeeritud muudatuste järgi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat vahetada ilma, et oleks tarvis taotleda uut elamisluba.

Muudatus kiirendab tööandja vahetamist ja vähendab oluliselt halduskoormust, kuna uue loa taotlemise asemel piisab üksnes töökoha vahetuse registreerimisest Politsei- ja Piirivalveametis. Töökoha vahetamisel jäävad uues töökohas kehtima tavapärased töötamise nõuded, sh palgakriteerium ja töötukassa luba.

Töötamiseks väljastatud elamisluba võimaldab edaspidi välismaalasel töötuna Eestis viibida senise 90 päeva asemel sõltuvalt elamisloa kestusest kuni kuus kuud. Kui elamisluba on kehtinud vähem kui kaks aastat, võib töötaolek kesta maksimaalselt kolm kuud; kui elamisluba on kehtinud kauem kui kaks aastat, võib töötaolek kesta kuni kuus kuud. Erandjuhtudel on töötuna viibimise periood pikendatav kuni üheksa kuuni.

Lisaks Eestis töötuna viibimise lubatud perioodi pikendamisele laienevad nimetatud tingimused edaspidi ka kõikidele töölepingu lõppemise põhjustele, sealhulgas tööleping lõpetamine töötaja enda algatusel. Kui välismaalane on tööta üle kolme kuu, tuleb tal tõendada oma Eestis elamise kulude katmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Pikaajalise viisa alusel Eestis töötavatel välismaalastel tekib edaspidi õigus erinevatele sotsiaalkindlustushüvitistele, sealhulgas vanemahüvitisele ning töövõime- ja pensionihüvitistele. Õigus sotsiaalkindlustushüvitistele tekib üksnes eeldusel, et kõik üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Peretoetused välismaalastele ei laiene.

Seoses välismaalaste töölevõtmisega seotud rikkumiste arvu kasvuga tõstetakse ka juriidiliste isikute trahvimäärasid. Kui seni on juriidiliste isikute maksimaalne trahv ulatunud 3 200 euroni, siis muudatuste järgselt on oluliste rikkumiste korral maksimaalne trahv 100 000 eurot.

Muudatused jõustuvad 22. mail 2026, mis on ühtlasi direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Töölepingu seaduse muudatused võimaldavad paindliku tööaja kokkulepet

13. veebruaril 2026 jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis annavad tööandjale ja töötajale võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe ehk leppida kokku tööajas ajavahemikuna. Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab pooltel kujundada töökorraldust paindlikumalt ning arvestada paremini töömahu ja tööjõuvajaduse kõikumisega.

Muudatuse kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida tööajas ajavahemikuna, määrates kindlaks nii minimaalse kui ka võimaliku maksimaalse töökoormuse. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja töötab 20–30 tundi nädalas, millest 20 tundi tuleb tööandjal alati tagada ning 10 tundi on lisatunnid. Paindliku tööaja kokkuleppe alusel võib töötaja lisaks kokkulepitud miinimumtundidele teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Selliseid lisatunde ei käsitleta ületundidena, kui need jäävad kokkulepitud vahemiku piiridesse.

Paindliku tööaja kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis ja see peab sisaldama vähemalt kokkulepitud tundide arvu, lisatundide arvu ning lisatundide tegemise võimalusest etteteatamise minimaalset aega. Lisaks peab kokkuleppes olema selgelt välja toodud, et töötajal on õigus lisatundidest keelduda. Lisatundidega nõustumist kinnitab töötaja eelnevalt iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Arvestada tuleb ka asjaoludega, et paindliku tööaja kokkulepet on lubatud sõlmida üksnes töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär, ning kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid ei tohi kokku ületada täistööaega ehk 40 tundi nädalas.

Summeeritud tööaja arvestuse puhul tuleb töötajale arvestusperioodi lõppedes esitada selge graafik, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid.