Kontsernide info avalikustamine ja miinimummaksu direktiiv
Jõustunud on maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadus, mille alusel hakkab maksuhaldur veebis avaldama infot kontsernide riikidepõhiste aruannete kohta.
Riikidepõhine aruanne on rahvusvahelise kontserni aruanne, mis sisaldab teavet kontserni tulu, kasumi/kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- ja aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara kohta, samuti kontserni liikmete põhitegevusalade kohta. Aruanne täidetakse eraldi iga riigi kohta, kus kontsern tegutseb. Aruande peab esitama kontsern, mille konsolideeritud tulu eelmisel majandusaastal oli vähemalt 750 miljonit eurot. Aruande esitab tavaliselt kontserni emaüksus või mõni muu kontserni määratud üksus. Suurkontserni kuuluv Eesti ettevõte peab teavitama maksuhaldurit, milline kontserni liige esitab riikidepõhise aruande ja kus aruande esitaja on maksuresident.
Kehtima hakanud seaduse järgi avaldab maksuhaldur ülaltoodud info oma veebilehel hiljemalt andmete esitamisele järgneva kuu 10. päeval. Avaldatakse andmed, mis puudutavad 22. juulil 2024 või hiljem algavat majandusaastat.
Samuti võeti üle miinimummaksu direktiiv, mis paneb kohustuse koguda suurkontsernidelt tulumaksu efektiivse määraga vähemalt 15%. Direktiiv võeti Eestis üle osaliselt: Eestile ja teistele väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni (mille konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot) emaüksust, on ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama enne aastat 2030.
Riik, mille suhtes erand kehtib, peab aga tagama, et riigi sees asuvate hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused määravad kindlaks kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse sellises riigis, kus rakendatakse miinimummaksu. Lisaks peab erandi saanud riik kohustama riigi sees asuvaid hargmaise kontserni üksuseid edastama miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele sellist infot, mida on vaja deklaratsiooni esitamiseks.
Planeeritavad muudatused raamatupidamise seaduses seoses e-arvetega
Mai alguses võttis riigikogu menetlusse raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, millega muu hulgas kavatsetakse Eestis kasutusele võtta e-arvete Euroopa standard. Alates 2019. aastast on olnud e-arvete esitamine kohustuslik avalikule sektorile. Edaspidi jääb kehtima tehingu- ja formaadivabaduse printsiip. Tehingupartnerid saavad arve vormingu ja esitamise tingimused omavahel kokku leppida ning sel moel jätkata Eesti standardile vastavate e-arvete esitamist.
— Seaduse muudatusega nähakse ette, et enam ei ole müüjal kohustust teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostjal on õigus müüjalt e-arvet nõuda. See laieneb kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud, sh avalikule sektorile.
— Euroopa e-arveldamise standardile vastava formaadi sätestamise eesmärk on lihtsustada Eesti ettevõtjate jaoks piiriüleseid e-arveldusi.
Samas suunas tehakse muudatusi kogu Euroopas ja see puudutab ka ELi käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ. 8. detsembril 2022 avaldati ettepanek teha muudatusi direktiivi digiajastu käibemaksueeskirjades, millega kavandatakse muu hulgas digitaliseerida käibemaksu aruandlus, mis omakorda eeldab standardiseeritud e-arvete esitamist. Kava näeb ette, et kõikidele müükidele ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale ühenduse sees hakkab 1. juulil 2030 kehtima e-arve esitamise kohustus.
Raamatupidamise seaduse muudatused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2025. Esmalt peab eelnõu aga läbima riigikogus kolm lugemist. Eelnõu menetlusprotsessi saab jälgida siin.