Finantssektori uudiskiri: Kasvavad regulatiivsed nõuded ja murrangulised tehnoloogilised muutused

Vastavuskontrolli viimine uuele tasemele
Seadustele ja eeskirjadele vastavuse keerulises valdkonnas seisavad ettevõtete vastavuskontrolli juhid silmitsi rohkete väljakutsetega. Nii selgub KPMG hiljutisest globaalsest uuringust, milles osales 765 vastavuskontrolli juhti kogu maailmast.

Tänavuse uuringu keskne teema on kasvavatest regulatiivsetest ootustest ja tugevdatud kontrollist lähtuv eeldatav surve järgmise kahe aasta jooksul. Selle teadvustamine näitab strateegilist teadlikkust vastavuskontrolli valdkonnas, kus tajutakse vajadust kohaneda areneva regulatiivse raamistikuga.

Strateegilises plaanis võtavad vastavuskontrolli juhid sihikule kõige olulisemad tõhustamist vajavad valdkonnad, mille seas on esiplaanil küberturvalisus. Selline strateegiline rõhuasetus näitab juhtide proaktiivset hoiakut suurenevate digitaalsete ohtude suhtes. Samal ajal on fookusesse võetud ka andmekaitse, milles väljendub valdkonna pühendumus tundliku teabe kaitsmisele. 

Tehnoloogia tõuseb kesksele kohale ning vastavuskontrolli juhid eeldavad sellega seotud eelarve kasvu – strateegilisest seisukohast mängib tehnoloogia selles valdkonnas väga olulist rolli. Ühtlasi kavatsetakse suurendada vastavuskontrolli meeskondi, mõistes inimeste eksperditeadmiste ja tehnoloogilise arengu vahelise sünergia vajalikkust.

Lisaks strateegilistele eesmärkidele käsitletakse uuringus ka värskemaid väljakutseid, nagu uued regulatsioonid ja andmeanalüütika integreerimine. Juhatustelt oodatakse aktiivsemat rolli vastavuskontrolli järelevalves, rõhutades strateegilise koostöö tähtsust juhtkonna ja vastavuskontrolli funktsioonide vahel.

Uuring annab sissevaate valdkonna eesmärkidesse, milleks on pidada sammu regulatiivsete muudatustega, kasutada tõhusalt ära tehnoloogiat ja edendada tugevat vastavuskultuuri. Vastavuskontrolli maastikku kujundavatest keerulistest teemadest saab täieliku ülevaate tervikaruandest, milles tuuakse välja ka soovitused ettevõtetele selle kohta, mida nad saaksid teha vastavuskontrollialaste jõupingutuste tõhustamiseks ja paremaks toimetulekuks areneva regulatiivse keskkonnaga.

Juhtides hoolikalt praegust ebakindlust ja riske, keskenduvad pangandusvaldkonna juhid üha enam muutuva maailma pakutavatele võimalustele.

Praegusel globaalsete majanduslike ja geopoliitiliste muutuste ajal seisavad maailma pangandusjuhid silmitsi arvukate keeruliste väljakutsetega. Olgu nendeks turu märkimisväärne ebakindlus, mis mõjutab pangaklientide majanduslikku olukorda ja käitumist, tugevdatud järelevalve ja omavahendite nõuetega seoses kasvanud kulud või murrangulised tehnoloogilised muutused, mis toovad kaasa nii uusi võimalusi kui ka riske. Vaatamata nendele väljakutsetele on pangandusjuhid järgmise kolme aasta väljavaate suhtes jätkuvalt kindlad ning organisatsiooni vastupanuvõime arendamisel ja kasvu saavutamisel pragmaatiliselt eesmärgipärased ja proaktiivsed.

Need on mõned üldised järeldused KPMG 2023. aasta lõpus valminud uuringust, mille käigus küsitleti väga mitmekesise taustaga 142 pangandusvaldkonna tegevjuhti, et kuulda nende seisukohti oma ettevõtte ja üldise majandusmaastiku arengu kohta järgmisel kolmel aastal. 

Ehkki selle põhjaliku uuringu tulemused näitavad juhtide selget optimismi üldise ärikasvu suhtes, annavad need ka tunnistust uutest muredest ja riskidest, muutustest strateegilises planeerimises ja juhtimises ning suuremast rõhuasetusest usaldusväärsete ESG-strateegiate elluviimisele. Samal ajal tuleb juhtidel tasakaalus hoida ka kiiresti areneva generatiivse tehisintellekti loodavaid võimalusi ja sellega seotud tundmatuid asjaolusid.

Uuringu aruanne annab neist teemadest üksikasjalikuma ülevaate, tutvustades maailma pangandusjuhtide mõtteid selle kohta, kuidas tulla toime majanduslike, geopoliitiliste, keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste keerulises maailmas.

2023. aasta oli fintech-turu jaoks raske aasta kogu maailmas. Nii finantstehnoloogiaettevõtetesse tehtud investeeringute kogusumma (113,7 miljardit dollarit) kui ka sektori tehingute arv (4547) olid väikseimad alates 2017. aastast. 

Ülemaailmsete probleemide laviin – alates kõrgete intressimäärade keskkonnast ja paljudes riikides püsivalt kõrgest inflatsioonitasemest kuni konfliktideni Ukrainas ja Lähis-Idas – ning mure ettevõtete väärtuse ja viletsa väljumiskeskkonna pärast muutis fintech-investorid oma investeeringute suhtes ettevaatlikumaks.

Sektorisse tehtud investeeringute aastane langus leidis aset kõigis peamistes piirkondades, kusjuures investeeringud vähenesid kõige enam Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, kahanedes 2022. aasta 51,3 miljardilt dollarilt vaid 10,8 miljardi dollarini 2023. aastal. Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas vähenesid investeeringud samal perioodil 49,6 miljardilt dollarilt 24,5 miljardile dollarile. Kõige vastupidavamaks osutusid Põhja- ja Lõuna-Ameerika: siin langesid finantstehnoloogiasektorisse tehtud investeeringud 2022. aasta 95,4 miljardilt dollarilt 78,3 miljardile dollarile 2023. aastal. Riikide lõikes tehti 2023. aastal kaks kolmandikku kõigist sektori investeeringutest USAs (73,5 miljardit dollarit).

Fintech’i alamsektoritest sai suurima osa rahastusest taas maksete valdkond, ehkki võrreldes 2022. aasta 57,9 miljardi dollariga vähenes see 2023. aastal 20,7 miljardile dollarile. Peamistest alamsektoritest suurenes investeeringute kogumaht aastaga ainult kinnisvaratehnoloogias (proptech) ja kindlustustehnoloogias (insurtech), kasvades vastavalt 4,1 miljardilt dollarilt 13,4 miljardile dollarile ning 5,9 miljardilt dollarilt 8,1 miljardile dollarile. Tehnoloogilises plaanis jäi tehisintellekt hoolimata rahastuse vähenemisest 2023. aastal selgelt liidripositsioonile, kaasates üle 12,1 miljardi dollari finantstehnoloogiasse tehtud investeeringutest.

Tehisintellekt (AI) pakub ühiskonnale ja ettevõtetele uusi eeliseid, mille eesmärk on kujundada ümber töökohad ja peamised tööstusharud. Eelkõige tõugates tagant AI ja automatiseerimise potentsiaali rakendamist. 

Ulatusliku tehisintellekti ülemaailmset levikuga, nii äris kui ka igapäevaelus, kerkivad esile mured selle eetilise kasutamise ja riskide pärast. Endiselt püsivad usaldusprobleemid – tehisintellekti usalduse globaalses uuringus väljendab kolm inimest viiest AI-süsteemide suhtes ettevaatlikkust ning 71 protsenti vastanutest eeldab regulatiivseid meetmeid.

Vastuseks on Euroopa Liit (EL) teinud olulisi edusamme, sõlmides ajutise kokkuleppe murrangulise tehisintellekti seaduse (AI Act) kohta, mis peaks kehtestama tehisintellekti reguleerimise uue ülemaailmse standardi. 2024. aastal seaduseks kavandatud tehisintellektiseadus, mida enamik tehisintellektisüsteeme peab 2026. aastaks järgima, võtab riskipõhise lähenemisviisi põhiõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja keskkonnasäästlikkuse kaitsmiseks.

ELi tehisintellekti seaduse eesmärk on leida tasakaal, ühelt poolt soodustades tehisintellekti kasutuselevõttu ja edendada innovatsiooni, teisalt kaitstes lõppkasutajaid ja üksikisikute õigusi vastutustundliku, eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti kasutamise osas. Käesolevas raportis uurime tehisintellekti seaduse võimalikku mõju organisatsioonidele, süvenedes seaduse ülesehitusse, sellega kaasnevatesse kohustustesse, nõuetele vastavuse tähtaegadesse ja tegevuskavadesse, mida organisatsioonid peaksid kaaluma.