Välisriiki tehtud väljamaksete ja äriühingu pangakontolt võetud raha tõendamiskohustus
Tallinna Ringkonnakohus analüüsis hiljuti olukorda, kus maksuhaldur kohustas vastutusotsusega juhatuse liiget tasuma solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõlga.
Maksuotsuses leiti, et äriühing ei deklareerinud mitme kuu jooksul ei tööjõu- ja erijuhtude makse ega ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et äriühingu pangakontolt võeti välja suures summas sularaha ning et äriühing tegi kahtlustäratavaid ülekandeid Leedu äriühingule. Kuna äriühing ei esitanud maksuhaldurile selgitusi ega dokumente, mille alusel oleks saanud tuvastada väljavõetud sularaha kasutamise eesmärki, järeldas maksuhaldur, et sularaha on ettevõttest välja viidud ja et see klassifitseerub ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Leedu äriühinguga tehtud tehing oli maksuhalduri arvates näilik, kuna puudus veenev tõendus, et just nimetatud Leedu äriühing osutas äriühingule teenuseid. Samuti ei olnud vastavate teenuste soetamist deklareeritud käibedeklaratsioonidel. Kokkuvõttes asus maksuhaldur seisukohale, et juhatuse ainus liige rikkus teadlikult oma kohustusi, mistõttu oli äriühingu maksuvõla tekkimise ja tema tegevuse vahel otsene põhjuslik seos.
Tallinna Halduskohus maksuhalduri seisukohta ei toetanud ja rahuldas kaebuse selles osas, mis puudutas väljamakseid Leedu äriühingule, ning tühistas maksuhalduri koostatud vastutusotsuse. Tallinna Halduskohtu seisukohtadega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus ja põhjendas oma otsust järgmiselt:
- ehkki juhatuse liige vaidlustas maksuotsuse täismahus ja esitas oma väidete kinnituseks hulgaliselt uusi tõendeid ning taotles tunnistajate ülekuulamist, jättis maksuhaldur esitatud väited ja tõendid hindamata;
- vastutusotsusest ei saa teada, millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur veendunud, et äriühing teadis või pidi teadma, et Leedu äriühing ei ole tegelikult tehingu teine pool. Kohus rõhutas, et teenuse osutamise põhjalikum dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ning et äriühingult ei saa nõuda ühegi konkreetse dokumendi koostamist lisaks raamatupidamise algdokumentidele ehk ostuarvele;
- vaidlus ei puuduta seda, kas äriühingule on reaalsuses teenuseid osutatud, ja teada on ka teenuseid osutanud inimeste nimed, kuid vastutusotsuses ei selgitanud maksuhaldur välja, millises vormis ehk milliste ettevõtete alt tööd teinud inimesed teenust osutasid. Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks küsitleda töötajaid, et selgita nende töötamise olemust, s.t kas ja kellega oli sõlmitud tööleping, kes ja kuidas maksis töötasu jne;
- kuigi teenuse osutamist tõendav dokumentatsioon oli puudulik, esitas äriühingu esindaja usutava versiooni tehingute toimumisest ja selgitas, kuidas arveid ja akte koosmõjus tõlgendada. Maksuhaldur ei loonud aga veenvat tervikpilti ettevõtlusega mitteseotud kulude kandmisest, mistõttu ei lähe tõendamiskoormus juhatuse liikmele üle;
- maksuhaldur ei pööranud tähelepanu sellele, et kuna äriühingul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate ees, ei pruukinud äriühingul olla kohustust tasuda kogu äriühingule laekuv raha maksuvõla katteks. Kohus lisas, et kui äriühing ei ole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole äriühing tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud. Maksuhaldur ei analüüsinud võlgade ja maksude tasumist sellest vaatepunktist;
- kohus nõustus maksuhalduri seisukohaga äriühingu pangakontolt võetud sularaha küsimuses, kuna sularaha väljamaksete seotus ettevõtlusega ei olnud piisavalt tõendatud. Maksukorralduse seaduse § 56 lg 2 kohaselt peab äriühing pidama arvestust maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta ja seega on vaja koguda ja säilitada tõendeid, et näidata ostetud teenuse, vara või täidetud kohustuse vajalikkust oma ettevõtluses. Kuna äriühingul vastavaid tõendeid polnud, kuulus äriühingust välja viidud raha ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuga maksustamisele tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 alusel.
Kohtulahendiga saab tutvuda siin.
Ringkonnakohtu lahend 3-21-2273
Võlgade sissenõudmine rahvusvahelise ametiabi korras
Äriühingul olid Soomes tasumata kohustused (alkoholiaktsiis) ning Soome maksuhaldur pöördus rahvusvahelise ametiabi saamiseks Eesti maksuhalduri poole, et maksuvõlg sisse nõuda. Eesti maksuhaldur kohustas äriühingut välisriigi võlgnevust tasuma korraldustega, millele oli lisatud Soome maksuhalduri koostatud nõuete täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument. Eesti maksuhaldur tegi korraldused eraldi põhinõude, trahvi ja intressi kohta.
Äriühing pöördus kohtusse, sest oli seisukohal, et korraldused ei vasta haldusmenetluse seaduse ja maksukorralduse seaduse nõuetele – neid ei olnud õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Äriühingu jaoks oli selgusetu, milliste nõuete kohta on korraldused koostatud, sest Eesti maksuhaldur tegi kolm korraldust (eraldi põhivõla, intressi ja trahvi kohta), aga täitmisele pööramise aluseks märgitud juriidiline dokument viitas seitsmele erinevale nõudele ning selles puudusid viited algsetele maksuotsustele (mh maksuotsuste numbritele, kuupäevadele ja summadele). Lisaks selgitas äriühing, et maksunõuded ei olnud enne sissenõudmistaotluse esitamist nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
Ringkonnakohtus jättis äriühingu kaebuse rahuldamata ja asus seisukohale, et Eesti maksuhaldur on lähtunud rahvusvahelise ametiabi osutamisel asjakohastest õigusaktidest ja sätetest. Samuti tõi kohus välja järgmist.
- Eestis nõutakse nõue sisse juriidilise dokumendi alusel, millega Soome edastab Eesti maksuhaldurile teabe, mis kajastub Soomes nõude täitmisele pööramist lubavas dokumendis. Kõikidele riikidele kehtib ühtne juriidilise dokumendi vorm, mis sisaldab nõutud andmeid. Ühtne juriidiline dokument on Eestis sissenõudmismeetmete ja ettevaatusabinõude aluseks ning seda ei pea Eesti tunnustama, täiendama või asendama.
- Eesti kohtul tuleb vastastikuse usalduse põhimõttest lähtudes usaldada Soome pädeva asutuse edastatud infot, mille järgi on täitedokument äriühingule Soome õigusnormidele vastavalt kätte toimetatud. Eesti maksuhaldur on oma uurimiskohustuse täitnud, kui täpsustas Soome pädevalt asutuselt, kas täitedokument on adressaadile nõuetekohaselt kätte toimetatud.
- Nii Eesti maksuhalduril kui ka Eesti kohtul puudub õigus anda täiendavat õiguslikku hinnangut, kas vastav dokument on Soome õigusnormide järgi adressaadile õiguspäraselt kätte toimetatud.
- Lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad Eestis nõude täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti või Soome pädeva asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb dokumendi vaidlustamiseks pöörduda Soome pädevate organite poole. Eesti kohtu hinnangul sisaldab ühtne juriidiline dokument andmeid, mis võimaldavad nõuet identifitseerida (nõude perioodi, summasid, nõude liiki ja nimetust), ja seega ei ole põhjendatud äriühingu väited, et ühtne juriidiline dokument ei vasta maksukorralduse seadusele või haldusmenetluse seadusele.
Täispikkuses kohtulahend on leitav siit.