Infokuller november - muudatused maksuseadustes

• 1. jaanuaril 2024 tõuseb üldine käibemaks 20%-lt 22%-le.
• 1. jaanuaril 2025 tõuseb majutusteenuse (sh majutus koos hommikusöögiga) käibemaks 9%-lt 13%-le.
• 1. jaanuaril 2025 tõuseb ajakirjandusväljaannete käibemaks 5%-lt 9%-le.
  

20% käibemaksu on jätkuvalt võimalik rakendada 31. detsembrini 2025 sellise lepingu puhul, mis sõlmiti enne 1. maid 2023 kauba müügiks või teenuse osutamiseks, kui lepingus on ette nähtud, et tehing maksustatakse 20% käibemaksuga, ja ei ole ette nähtud käibemaksu võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

• jaanuaril 2025 hakkab Eestis senise 20% asemel kehtima üldine 22% tulumaks. Juriidilise isiku tulumaks arvutatakse senise 20/80 määra asemel 22/78 alusel ja krediidiasutuste tulumaksu avansiline makse on senise 14% asemel 18%. Lisaks kaotatakse äriühingute regulaarselt jaotatava kasumi puhul kehtiv 14% soodusmäär ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendidelt kinni peetav 7% tulumaks.
• 1. jaanuaril 2025 kaotatakse regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensionärid, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Kõikidele sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühetaoline sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.

2024. aastal tõstetakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 725 euroni (2023. aastal kehtinud 654 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 239,25 eurot kuus.

1. oktoobril 2023 jõustunud seadusemuudatuse järgi tuleb Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas registreerida suuremad ehitusobjektid ning ehituse töövõtuahel. Samuti peab ehitusplatsile lubatud töötajad registreerima MTA e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis. Alates 18. november 2023 tuleb lisaks hakata töötajate ehitusplatsil viibitud aja kohta maksuametile andmeid esitama.

Elektrooniline registreerimine on kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad tööohutuse ja Tööinspektsiooni teavitamise erinõuded, st kui ehituse kestus ületab 30 tööpäeva ja korraga on tööl vähemalt 20 inimest või kui objekti üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva.​​​​​​

1. jaanuaril 2024 jõustuvad käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, millega sätestatakse makseteenuse pakkujatele täiendav arvestuse pidamise ja aruandluse kohustus.

Makseteenuse pakkuja peab edaspidi säilitama ja edastama maksuhaldurile andmeid maksete kohta, mis vastavad kõigile järgmistele tunnustele:

• ühe kvartali jooksul osutati sama maksesaajaga seoses makseteenuseid,
• maksete koguarv ühe maksesaaja kohta ületas 25 makset kvartalis,
• maksja asub ühes ELi liikmesriigis ja saaja teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis.

Makseteenuse pakkujad hakkavad esitama seaduses kirjeldatud infot XML-vormingus kvartalile järgneva kuu lõpuks. Esimene aruanne tuleb esitada maksuhalduri e-teenuse keskkonnas 30. aprillil 2024.

Infot kogutud makseandmete kohta hakatakse vahetama ELi maksuhaldurite vahel keskse elektroonilise makseteabe süsteemi CESOP kaudu. Uue teabevahetuse eesmärk on vähendada pettusi piiriüleses e-kaubanduses.

Piiril kohaldatav süsiniku kohandusmehhanism („süsiniku piirimeede“ ehk SPIM) jõustus 1. oktoobril 2023. Tegu on ELi turule toodavate süsinikumahukate kaupade hinna kohandamise mehhanismiga, mille eesmärk on tagada ELi ettevõtjatele võrdsemad konkurentsivõimalused. Uued nõuded kehtivad teatud importijatele, kuid mõjutavad ka teisi tarneahela osapooli. SPIM hõlmab järgmisi kaubaliike: elekter, tsement, teatud raua-, terase- ja alumiiniumitooted ning väetised. 

Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega 2023/1773 kehtestati süsiniku piirimeetmega seotud aruandekohustused, kaubaga seonduva heitkoguse arvutusreeglid ja aruandekohustuse täitmiseks esitatavad andmed. Üleminekuperioodil, mis kestab 1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2025, peavad ettevõtjad esitama üksnes andmed imporditava tootega seonduva heitkoguse kohta, kuid tasu ei rakendata. Sel perioodil on aruande esitajale kõige olulisem teatada tõendatavad andmed hõlmatud kaupade kohta ning hallata kauba päritolu ja tarneahelat puudutavat infot.

Esimese aruande esitamise tähtaeg on 31. jaanuaril 2024 ja see aruanne puudutab 2023. aasta neljandas kvartalis imporditud kaupu. Edaspidi tuleb aruanne esitada ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppu. Üleminekuperioodi vältel muutub aruandekohustuse sisu, sest arvutuste vaikeväärtused ei ole veel lõplikult kindlaks määratud (neid täpsustatakse 2025. aastal) ning aruannete aluseks olevate andmete puhul on lubatud mõningad eri variandid. 

Alates 1. jaanuarist 2024 ei saa füüsilised isikud maksustatavast tulust enam maha arvata:

• täiendavat maksuvaba tulu laste eest,
• täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ning
• eluasemelaenu intresse.
  

Neid mahaarvamisi saab veel teha 2023. aastal teenitud tulult, mis deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonil 30. aprilliks 2024.

Kehtima jääb õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 1200 eurot koolituskulusid ja annetusi, kuid mitte rohkem kui 50% Eestis maksustatavast tulust, ning aastas kuni 6000 eurot täiendava kogumispensioni (III samba) sissemaksed, mis võivad moodustada kuni 15% maksustatavast tulust.