Eestis on üha enam ettevõtteid, kes näevad aktsiaoptsiooni lepinguid hea vahendina töötajate motiveerimiseks. Enne aktsiaoptsioonilepingute sõlmimist, oleks aga hea läbi mõelda, milline võib olla selliste lepingute mõju raamatupidamisele. Järgnevalt vaatamegi, mis üldse on aktsiaoptsiooni lepingud, miks neid sõlmitakse ning millised on erinevad kaalutlused, mida selliste lepingute kasutamisel arvesse võtta.

Mis on aktsiaoptsiooni lepingud ja miks neid sõlmida?

Aktsiaoptsioone käsitletakse raamatupidamislike standardite mõistes kui aktsiapõhiseid makseid.  Aktsiapõhine makse on kokkulepe, mille käigus ettevõte saab vastaspoolelt kaupu või teenuseid ning nende saadud kaupade või teenuste eest tasub ettevõte kas enda omakapitaliinstrumentidega (aktsiad, osakud) või mõne muu varaga (nt raha), mille summa suurus sõltub ettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest teatud ajahetkel.

Kõige tavalisem on kokkulepe, kus ettevõte pakub osalusoptsioone enda võtmetöötaja(te)le ning nende optsioonide välja teenimiseks, peab vastav töötaja püsima teatud ajaperioodil ettevõtte teenistuses.

Peamised motivaatorid aktsiaoptsioonilepingute sõlmimiseks on tavaliselt:

• Võimalus töötajaid pikaajaliselt motiveerida: Aktsiaoptsioonid annavad töötajatele stiimuli pühenduda ettevõttesse pikaajaliselt. Kui nende töö tulemusel suureneb ettevõtte väärtus, saavad nad sellest kasu osanikena.

• Hea viis töötajate tasustamiseks/motiveerimiseks, kui soovitakse töötajaid premeerida, kuid rahalisi vahendeid napib või vajatakse muuks, nt start-up ettevõtted ja muud intensiivses arengu- või kasvufaasis olevad ettevõtted.

• Eesti soodne maksustamissüsteem: Erinevalt töötasust ei ole aktsiaoptsioonide töötajale andmine maksustatav, kui väljateenimisperiood on vähemalt 3 aastat. Seega kui töötasu maksmisel tuleb netopalga põhjal juurde maksta ligi 70% tööjõumakse, siis optsiooni andmisega ei pruugi maksukulu tekkida.

Mida mõelda läbi enne optsioonilepingute sõlmimist?

Selleks, et aktsiaoptsiooni lepingute võimaldamine tooks kaasa soovitud kasud, tuleb lepingutega seotud erinevad aspektid põhjalikult läbi mõelda. Siin on mõned kaalutlused, mida analüüsima peaks:

• Kellele üldse aktsiaoptsioone võimaldada? Optsioonide realiseerumisel suureneb ettevõtte omanikering ning seeläbi võib väheneda kasu, mida muidu teeniksid esialgsed omanikud. Samuti võib ettevõtte juhtimine minna keerukamaks, kui tuleb arvestada suurema ringi inimeste huvidega.

• Kuidas korrektseid lepinguid koostada? Enne optsioonilepingute sõlmimist võib vajalik olla maksu-, õigusalane ja/või raamatupidamisnõustamine, et korrektselt mõista kõiki nüansse, et tulemus oleks maksuefektiivne, asjakohaste seadustega kooskõlas ning ka raamatupidamislikult korrektne.

• Millised mõjud on ettevõtte finantsaruannetele? Väga tihti ei osata arvestada, et aktsiaoptsioonilepingute tulemusel tekivad ettevõttel kasumiaruandesse täiendavad kulud. Aktsiaoptsiooni lepingute kajastamiseks finantsaruannetes tuleb kajastada tööjõukulude koosseisus võimaldatud aktsiaoptsioonide õiglase väärtuse summas kulud ning samuti tuleb majandusaastaaruannete koostamisel täita aktsiaoptsioonide kohta käivaid avalikustamisnõudeid.

Aktsiaoptsioonide kajastamine raamatupidamises

Aktsiapõhiseid makseid käsitlevad standardid on oma olemuselt võrdlemisi tehnilised ja keerulised. Seepärast on aktsiaoptsioonide raamatupidamisliku kajastamise analüüsimisel abiks struktureeritud lähenemise kasutamine. Järgneval joonisel on näha 4-sammuline mudel, mida saab kasutada baasiks raamatupidamisliku kajastamise analüüsimisel:

1. Samm: Selle otsustuse tegemisel tuleb lähtuda esimeses alapeatükis toodud aktsiapõhise makse definitsioonist. Kui vaadeldav tehing vastab aktsiapõhise makse definitsioonile, saab edasi liikuda järgmiste sammude juurde.

2. Samm: Aktsiaoptsioonide klassifikatsioon määrab selle, mis liiki instrument bilanssi tekib. Omakapitaliinstrumentides arveldatavate aktsiaoptsioonide puhul kajastatakse optsioonikulude vastaspooleks bilansis omakapitali koosseisus reserv. Rahas arveldatavate aktsiaoptsioonide puhul kajastatakse kulude vastaspooleks bilansis kohustus. Kui ettevõtte jaoks on oluline kohustuste/omakapitali suhtarv (nt laenukovenantide tõttu), tuleks optsioonilepingu sõlmimisel vastav asjaolu ja mõju läbi mõelda.

3. Samm: Lepingus toodud tingimustest sõltub eelkõige aktsiaoptsiooni õiglase väärtuse mõõtmise metoodika. Oluline on teada, et teenistustingimusi ja mitte-turu tulemuslikkuse tingimusi ei võeta arvesse optsiooni õiglase väärtuse mõõtmisel, kuid võetakse arvesse, kui hinnatakse, mitu optsiooni eeldatavasti realiseerub. Mitteüleandmistingimusi ja turu tulemuslikkuse tingimusi tuleb aga arvesse võtta aktsiaoptsiooni õiglase väärtuse mõõtmisel ning seetõttu võib selliste tingimuste olemasolu muuta õiglase väärtuse hindamise protsessi keerulisemaks.

4. Samm: Kõige levinum meetod aktsiaoptsioonide õiglase väärtuse mõõtmisel on Black-Scholes-Merton mudel. Aktsiaoptsioonide kulu kajastatakse raamatupidamises kas lineaarselt või astmeliselt, sõltuvalt sellest, millised on aktsiaoptsiooni lepingus toodud väljateenimistingimused.

Aastaaruandes avalikustatava info maht sõltub sellest, millist aruandlusraamistikku ettevõte kasutab. Eesti finantsaruandlusstandard (EFS) ei reguleeri aktsiapõhiste maksete kajastamist ega avalikustamist, kuid vastavalt Raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) nr 1 punktile 67 on soovitatav kasutada Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (SME IFRS) põhimõtteid (Peatükk 26). Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) rakendav ettevõte lähtub avalikustamisel standardis IFRS 2 toodud nõuetest, mis on mahukamad kui SME IFRS-is.

Kokkuvõte

Aktsiaoptsioonid on soodne võimalus, kuidas luua töötajatega lojaalne pikaajaline partnerlus. Aktsiaoptsioonide andmine võimaldab töötajatel saada osaliseks ettevõtte edust ning suurendab töötajate pühendumust ja motivatsiooni. Siiski tuleb meeles pidada, et aktsiaoptsioonide kasutamine toob kaasa teatavad kohustused ja nõuded, mida ettevõtted peavad täitma. Seega on oluline aktsiaoptsiooni lepingute sõlmimise eel läbi mõelda erinevad maksu-, õigus- ja raamatupidamisalased aspektid.  Silmas tuleb pidada, et raamatupidamises tuleb kajastada aktsiaoptsioonide kulu, mille suurus ja kajastamise muster sõltub konkreetse optsioonilepingu tingimustest. Samuti suureneb ettevõtte majandusaasta aruandes avalikustatava info maht.