Maksuläbipaistvus on muutumas usalduse eelduseks ja alustalaks

Viimasel kümnendil on hakatud rääkima, et maailma on vallutamas uus religioon – dataism, mille keskmes on idee võimalikult paljude andmete avalikustamisest, andmevoo täielikust vabastamisest ning andmete efektiivsest töötlemisest. Kuigi dataism on saanud kriitikat eelkõige selle osas, et ähvardab võtta inimkonnalt iseseisva otsustusvõime ja -tahte, usutakse, et lõppkokkuvõttes peaks see filosoofia andma tõuke teadusrevolutsiooni edasisele arengule, mille potentsiaal on seninägemata suur. Seejuures saavad kõige suuremat kasu need inimesed, ühiskonnad ja süsteemid, kes kõige rohkem andmete avalikustamisse ja töötlemisse panustavad.

Olgugi, et dataismi areng on siiski alles lapsekingades, on juba praegu selgelt näha trendi, et enda kohta andmete avalikustamine mõjutab inimeste ja ettevõtete käekäiku: inimesed tarbivad tänapäeval väga palju erinevat avalikult kättesaadavat infot ning tuginevad sellele otsuste tegemisel. See tähendab ühtlasi seda, et teadlikult juhitud andmete avaldamine on muutunud instrumendiks, mille abil saavad ärid kujundada oma mainet. Teabest on saanud võimas mõjutusvahend, mida ettevõtjad võivad kasutada, et rääkida maailmale oma lugu, selgitada oma loodavat väärtust ning näitlikustada enda panust ühiskonda. ESG[1] (Environmental, Social and (Corporate) Governance) tõusmisega päevakorda ning kestlikkusele suunatud käitumise olulisuse laiema teadvustamisega muutub vastutustundlik käitumine ja sellest avalikult kõnelemine järjest aktuaalsemaks.

_{[1] Lühend inglise keelsest väljendist Environmental, Social and (Corporate) Governance, mis sisuliselt tähistab kestlikkusele suunatud lähenemist ärile.}

Üks selge viis, kuidas iga ettevõtja panustab ühiskonda ja näitab üles vastutustundlikku käitumist teiste ühiskonnaliikmete suhtes, on maksude maksmine. Ajalooliselt on ärid suhtunud enda tasutud või kokku kogutud ja eelarvesse edastatud maksusummade kohta info avalikustamisse ettevaatlikkusega, kuid nüüd on see muutumas. Viimasel paarikümnel aastal on erinevad rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused asunud välja töötama maksuteabe avalikustamise reegleid, mis on saanud või saamas teatud ettevõtjatele kohustuslikuks. Maksuläbipaistvust nähakse tänapäeval meetmena, mis tagab tõhusama ja õiglasema maksustamise, mis omakorda toetab jätkusuutlikku kasvu. Kohustuslikust andmete avalikustamisest aga on tänapäeval isegi tähtsamaks saamas andmete avaldamine vabatahtlikel alustel. Mõnedes riikides on see teema juba rohkem ja mõnedes veel vähem terav, kuid paljud piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad on kogenud survet näidata üles vastutustundlikku maksukäitumist ehk avaldada infot oma maksualase strateegia ja tasutud maksusummade kohta ka siis, kui õigusaktid seda otseselt ei nõua. See surve ei tule enam mitte niivõrd valitsusasutuste poolt, vaid muudelt huvigruppidelt – investoritelt, omanikelt, koostööpartneritelt, töötajatelt, lõpptarbijatelt jne. Need huvigrupid näevad ettevõtjate maksuläbipaistvuse aruandeid n-ö kvaliteedimärgina, tunnusena sellest, et ettevõtja mõistab maksude tasumise olulisust ühiskonnale tervikuna ning annab oma õiglase panuse. Teisiti öeldes on turuosalised juba hakanud kujundama hinnanguid ettevõtja usaldusväärsuse kohta selle põhjal, kas ta on olnud piisavalt küps ja avatud, et oma maksustrateegia selgelt lahti mõtestada ja avalikustada. Maksuläbipaistvus on muutumas usalduse eelduseks ja alustalaks.

Eesti kontekstis võib järjest suurenev nõudlus maksuläbipaistvuse järgi tunduda ettevõtjatele praegu veel võõras, kauge ja kaunis teoreetiline, kuid fakt on see, et ka meil on see juba saanud reaalsuseks. Olulist rolli mängib siin meie geograafiline lähedus Põhjamaadele, kus kestliku arengu, vastustundliku käitumise ja maksujalajälje teemasid võetakse väga tõsiselt, kuid ka meie ettevõtjate kaugemale ulatuvad ärisidemed. Tehingupartnerite nõutava maksuläbipaistvuse aruandluse koostamine on vaieldamatult üsna ressursimahukas protsess. Samas on sellel olemas ka teine külg, mida tasub kindlasti meeles pidada: survet maksuläbipaistvuse suunas võib võtta ka võimalusena oma maksuarvestuse põhimõtteid süsteemselt üle vaadata ja korrastada, aga ka võimalusena meie väikesel turul teistest eristuda. Eristumine maksuläbipaistvuse aruande avalikustamise kaudu on lihtne. Esiteks saab see vähemalt lähiaastatel olema veel üsna ebatavaline, mis automaatselt viib selle teemaga tegelevad ärid avalikkuse silmis n-ö kõrgemale tasemele. Ajaks, mil enamus äriühingutest alles asuvad teemasse süvenema, kujunevad maksuläbipaistvuse aruannetega esimeste seas alustanud ettevõtjatest valdkonna liidrid ja teerajajad. Selline positsioon on juba iseenesest üsna prestiižikas. Teiseks ei ole vähetähtis ka asjaolu, et maksuaruandeid on äriühingutel võimalik kujundada just neile sobilikeks. Täpsemalt on aruandeid võimalik koostada nii, et need toetaksid äriühingu narratiivi, aitaksid panna rõhuasetused just selle konkreetse ettevõtja jaoks olulistele kohtadele. Tõsi, tänaseks päevaks on juba välja töötatud mõned juhised ja standardid, mida võib võtta maksuläbipaistvuse aruandluse koostamisel aluseks. Nende järgimine ei tähenda aga, et ettevõtja võimalused maksuandmete esitamisel oleksid piiratud. Olemasolevad metoodilised materjalid on kindlasti suurepäraseks inspiratsiooniallikaks ning n-ö checklist'iks kõikide tähtsate aspektide läbimõtestamiseks ja meelespidamiseks, kuid sõltuvalt valdkonnast, kus äriühing tegutseb, selle äriühingu ajaloost, strateegiast ja prioriteetidest, saab iga aruanne olema täiesti erinev. Ettevõtjale jääb väga palju mänguruumi tema maksumõju kohta teabe esitamiseks ning seda on võimalik enda kasuks tööle panna.

Maailm on muutumas. Kuigi dataismi laiaulatuslikust levikust on veel ilmselt vara rääkida, on täiesti selge, et maksuläbipaistvus on tulnud, et jääda. Varem või hiljem, ühel või teisel põhjusel või õiguslikul alusel jõuame selleni, et kõik ettevõtjad peavad hakkama avalikustama oluliselt rohkem maksualast infot kui seni. Kuigi maksustrateegia ja -andmete avalikustamine võib alguses tunduda valus, tasub pidada meeles selle n-ö kohustuse helgemat poolt – maksuläbipaistvuse aruandluse koostamine võimaldab ettevõtjal hoida oma maksuasjad korras ning rääkida maailmale oma lugu tema panusest ühiskonna kestlikku arengusse. See omakord aitab võita usaldust, mis on äri tegemisel kriitilise tähtsusega.