KPMG juhtide uudiskiri: Kuidas Eesti ettevõte säästis robotite abil hulga aega ja töötajate närve

Sageli võib ettevõtte või organisatsiooni juhile tunduda, nagu oleks asutuse küberturvalisusega kõik nii nagu vaja. Paraku tuleb tihtipeale halva üllatusena, et olukorda hinnatakse ekslikult paremaks, kui see tegelikult on. Et tänapäeval viiakse internetis erinevaid toiminguid läbi pea kõikides valdkondades ja ettevõtetes, tõuseb aina olulisemaks küsimus, kas kõik andmed on ikka võõraste silmade eest turvaliselt kaitstud.

Infoturbe küpsustaseme hindamine aitab näha suuremat pilti
Siinkohal tuleb appi infoturbe küpsustaseme hindamine (Cyber Maturity Assessment ehk CMA), mis aitab aru saada, millised võiksid ettevõtte infoturbega seotud puudujäägid olla ning mida turvalisuse tagamiseks paremini teha. KPMG küberturvalisuse eksperdi Igmar Ilvese sõnul ei mängi infoturbe küpsustaseme määramisel rolli, kas tegemist on väiksema ettevõtte või suure organisatsiooniga. 

Sageli kiputakse arvama, et kui majas on vähemalt üks IT-spetsialist olemas, ongi küberturvalisus tagatud. Tegelikult tuleb mõelda praegusest situatsioonist kaugemale ja küsida endalt, millised võivad olla tagajärjed, kui ettevõtte ainuke IT-spetsialist ei oma piisavalt teadmisi küberturvalisusest või mis juhtub siis, kui olulisi teadmisi omav IT-spetsialist otsustab ootamatult vahetada näiteks töökohta.

Ärimaailmas tuleb ettevõtetel uute tehnoloogiatega kohaneda mitte trendikuse, vaid konkurentsi tõttu. Kui üks ettevõte suudab tehnoloogiat enda kasuks rakendada nii, et sellest vähenevad firma kulud või suureneb efektiivsus, siis annab see firmale suure eelise konkurentide ees.

Näiteks võib tulla KPMG juurde sooviga olemasolevaid andmeid nutikamalt ära kasutada ja lihtsamaid protsesse automatiseerides oma kulusid vähendada. Sellise sooviga pöördus meie poole ka lastemööbli tootmisega tegeleva Flexa Eesti esindaja, kelle jaoks oli oluline leida üles kohad, kust oleks võimalik tööaega säästa. Alustasime sellest, et kaardistasime tööprotsessid eesmärgiga leida üles need, kus rutiinset manuaalset tööd on kõige rohkem. Üheskoos arutlesime läbi 18 protsessi – töö hõlmas nii protsesside kirjeldusi, ajakulu hindamist kui ka kommentaaride tegemist – mille seast valiti välja neli prioriteetsemat.

Viimaste aastate jooksul on hoogsalt tõusnud ehitusmahud ning nende taustal on endiselt aktuaalsed ka erinevad vaidlused, mida pooled omavahel lahendama peavad ja mille pärast tihtilugu mööda kohtuid käiakse. Advokaadibüroo KPMG Law vaidluste lahendamise praksise juht Ksenia Kravtšenko annab ülevaate, millised on ehitusõigusega seonduvad levinumad vead, millest vaidlused alguse saavad, räägib lähemalt garantiidest ja nende kohaldamisest lepingutes ning annab nõu, kuidas vähendada riske lepingu sõlmimisel.

Kuigi pooltel on võimalus kasutada veebis kättesaadavaid Ehituse töövõtulepingu üldtingimusi (ETÜ 2013), milles on poolte õigused ja kohustused mõistlikus tasakaalus ning leppida tuleb kokku vaid eritingimustes, tuleb massiliselt ette juhtumeid, kus lepingu sõlmimisel kasutatakse näiteks vastaspoole põhja või sootuks võetakse mingi suvaline dokument internetist, mis viib selleni, et leping on teise poole kaldu ning pole arvestatud huvitatud osapoole riskidega.

IFRS 16 rendiarvestuse standard on kehtinud nüüdseks üle kahe aasta. Standardil oli oluline mõju pea kõikidele rentnike finants-aruannetele. Ehkki rendileandjate jaoks oli suur osa standardist tuttav vanast rendiarvestuse IAS 17 standardist, tuli siiski seista silmitsi uute arvestus-põhimõtetega mitmetes valdkondades: rendi ja rendiga mitteseotud komponentide eraldamine, müük-tagasirendi tehingud ja allrendilepingute kajastamine. Aitamaks ettevõtetel rendiarvestuse teostamist praktikas on KPMG loonud hiljuti uue IFRS 16 väljaande, mis võtab kokku rentnike ja rendileandjate peamiseid arvestus-põhimõtteid. Samuti käsitletakse väljaandes keerulisemaid valdkondi nagu rendilepingu tuvastamine, diskontomäära määramine, rendilepingute muudatused (kaasa arvatud koroonaviiruse pandeemiast tingitud lepingute muudatused), allrendilepingute ning müük-tagasirendi tehingute kajastamine.

Juba järgmisel nädalal 12. mail stardib teadus- ja ärilinnak Tehnopol ja KPMG koostöös tasuta uus ja praktiline veebiseminaride sari „Inspiratsioonijutud: Kasva targalt“, kus valdkondade eksperdid jagavad väärtuslikku nõu ja kogemuslugusid, kuidas edukalt oma ettevõtet kasvatada. Veebiseminaride sari hõlmab 7 erinevat ülipõnevat ja praktilist koolitust ettevõtte kasvatamisest, raamatupidamisest, tootearendusest, juriidikast, küberturvalisusest, investeeringute juhtimisest jpm. 

Esimesel veebiseminaril räägime:

▪️ Kuidas valmistuda kiireks kasvuks ning milliseid nõudmisi esitab see ettevõtte struktuurile?

▪️ Kuidas kasvada 200 000 EUR aastas käivet tegevast ettevõttest 200 000 EUR kuus teenivaks ettevõtteks?

▪️ Kuidas skaleerida ettevõtte meeskonda?

▪️ Mida pidada silmas värvates valdkondade juhte ning teisi kasvu toetavaid rolle?

Soovitused HR juhile ja ettevõtte juhtkonnale.

Üritustesari on tasuta!