Suhtarvude analüüs COVID-19 võtmes

Likviidsusanalüüsi ehk maksevõime analüüsi eesmärgiks on hinnata kas ettevõte tuleb toime oma lühiajaliste kohustuste tasumisega. Lühiajaliste kohustuste tasumise võimekus sõltub eelkõige käibevara hulgast. Seepärast võrreldaksegi suhtarvude arvutamisel käibevara (või käibevara erinevate komponentide) osakaalu võrreldes lühiajaliste kohustustega. Enamlevinud maksevõime näitajad ja nende valemid on:

Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustised

Likviitsuskordaja = käibevara-varud-ettemaksed/lühiajalised kohustised

Rahakordaja = raha ja raha ekvivalendid/lühiajalised kohustised

Nimetatud suhtarvude leidmiseks kasutatakse bilansinäitajaid, järelikult näitavad need suhtarvud ettevõtte maksevõimet bilansikuupäeval. Mida kõrgem on suhtarvu väärtus, seda suurem on ettevõtte võimekus tasuda oma lühiajalisi kohustusi. Ettevõtte kreeditoride huvi on, et likviidsussuhtarvud oleksid võimalikult kõrged. Samas ettevõtte enda seisukohast ei pruugi liiga kõrge likviidsussuhtarv alati positiivne olla. Liialt kõrge suhtarvu väärtus võib hoopis viidata, et ettevõte hoiab liialt suures mahus käibevara ning kasutab oma ressursse ebaefektiivselt.

Selleks, et hinnata milline suhtarvu väärtus oleks optimaalseim, peab võtma arvesse ettevõtte tegevusharu ning ärimudelit. Üldreegel on, et lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja võiks olla vähemalt üle 1, see tähendab, et ettevõtte käibevara maht võiks ületada lühiajaliste kohustiste mahu. Kui ettevõtte lühiajalised kohustised on suuremas mahus kui käibevarad, peaks ettevõte olukorda analüüsima, näiteks selgitama mis on lühiajaliste kohustiste sisu ja konkreetsem tähtaeg ning hindama kas nende eeldatavaks tasumise hetkeks on ettevõttel lisandunud käibevara.

Ettevõte, kellel on väga tugev lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja, võib siiski sattuda makseraskustesse, kui ta on ostnud näiteks suures mahus varusid. Koroonaviiruse leviku tõttu on nõudlus tema toodete järele märgatavalt langenud ning ta varud on jäänud seisma. Sellisel juhul võib tema lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja olla kõrge, kuid kui varusid ei õnnestu maha müüa, ei ole raha oma kohustuste tasumiseks.

Likviidsuskordaja puhul on varud võetud arvutusest välja. Samas on arvutuses sees nõuded ostjatele. Ettevõte on tõenäoliselt maksevõimeline, kui klientidele antud maksetähtajad on piisavalt lühikesed ja arved laekuvad ootuspäraselt. Kui aga ettevõtte tähtajad tarnija arvetele on lühemad klientidele antud tähtaegadest või jäävad kliendid makseraskustesse, võib tekkida probleeme lühiajaliste kohustuste tasumisega.

Seepärast oleks soovitatav vaadata neid kolme kordajat üheskoos ning regulaarselt, näiteks igakuiselt. Analüüsides näitajaid üheskoos, saab tuvastada võimalikke ohte maksevõimele ning nende ohtude allikaid. 

Antud suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja võlakoormuse analüüsimisel. Mida suurem on ettevõtte võõrkapitali osakaal, seda suurem on finantsvõimendus. Peamised finantssuhtarvud, mida kasutatakse finantsvõimenduse analüüsimiseks, on võlakordaja, kohustiste ja omakapitali suhe ning intresside kattekordaja. Nende arvutusvalemid on järgmised:

Võlakordaja = kohustised/varad

Kohustiste ja omakapitali suhe = kohustised/omakapital

Intresside kattekordaja = kasum enne intresse ja makse/perioodi intressikulu

Üldise hinnangu kohaselt peetakse heaks omakapitali ja võõrkapitali osade võrdset jagunemist. Sellisel juhul oleks võlakordaja väärtus 0,5 ning kohustiste ja omakapitali suhe 1. Mida suurem on laenukapitali osakaal, seda suuremat riski näevad tõenäoliselt ettevõtte kreeditorid. Samas ei ole ka liiga madal näitaja soovituslik, sest omakapitali tulunorm on sageli kõrgem kui laenuintress.

Seepärast sõltub nende suhtarvude väärtuste analüüsimise tulemus nii ettevõtte tegevusharust ja ärimudelist, kuid lisaks ka analüüsi teostajast ning tema eelistustest ja alternatiividest. Internetist on kättesaadavad erinevate tegevusharude keskmised finantseerimissuhtarvud. Võrreldes enda ettevõtte finantseerimissuhtarve vastava tegevusharu keskmiste näitajatega, on ettevõtte juhtkonnal võimalik hinnata kas ettevõtte kapitalistruktuur tundub optimaalne või vajaks see teema täiendavat analüüsi.

Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet maksta intresse jooksvatest tuludest. Näitaja peaks olema vähemalt 1, kuid üldjuhul peetakse heaks näitajat üle 2,5. Intresside kattekordaja on näitaja, mida jälgivad sageli ka pangad. Pangaga sõlmitud laenulepingus võib olla toodud eritingimus, et ettevõtte intresside kattekordaja ei tohi langeda alla teatud määra ning kui vastav nõue ei ole täidetud, on pangal õigus laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda.

Kui ettevõte on majandusaasta lõpu seisuga rikkunud laenulepingus toodud eritingimusi, mille puhul on öeldud, et rikkumise korral võib laenuandja laenu ennetähtaegselt tagasi kutsuda, tuleb selline laen bilansis kajastada terves ulatuses lühiajalise kohustisena ning vastav asjaolu ka eraldi avalikustada. Sellise olukorra vältimisele võib kasuks tulla näitaja jooksev jälgimine. Kindlasti tuleks aga laenudega seotud eritingimused üle vaadata enne majandusaasta lõppu. Kui mõnele tingimusele vastamise osas on kahtlus, saab juba ennetavalt pangaga ühendust võtta ning uurida panga kavatsusi ning võimalusel küsida kinnituskiri, et pank ei kavatse laenu ennetähtaegselt tagasi nõuda. Kinnituskirja olemasolul on võimalik ja aastaaruandes näidata laenu ikkagi pikaajalisena. 

Rentaablus on ettevõtte võime teenida kasumit. Rentaablussuhtarvud aitavad hinnata, kui efektiivselt suudetakse kasutada ettevõtte varasid ning hoida kulusid kontrolli all, et saavutada oodatud tulusus. Kasumlikkuse analüüs on oluline, sest hea maksevõime või optimaalne kapitalistruktuur ei pruugi tagada piisavat kasumit. Enamasti on aga just kasum see, millest on ettevõtte omanikud ja juhatus eelkõige huvitatud.

Kasumlikkuse analüüsimisel vaadatakse tavaliselt kasumi osakaalu müügitulust, varadest ja omakapitalist. Peamiste rentaablussuhtarvude arvutusvalemid:

Brutokasumimarginaal = brutokasum/müügitulu

Puhaskasumimarginaal = puhaskasum/müügitulu

Varade puhasrentaablus = puhaskasum/varad kokku (aasta keskmine)

Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum/omakapital

Varade puhasrentaablus näitab kui palju teenib kasumit iga ettevõtte varasse investeeritud euro ehk kui efektiivselt suudab ettevõte muuta varadesse investeeritud raha kasumiks. Omakapitali puhasrentaablus näitab ettevõtte omanike investeeringute tasuvust. Neid näitajaid oleks mõttekas arvutada kord aastas. Omakapitali puhasrentaablust on otstarbekas võrrelda nii ettevõtte enda näitajatega aastate lõikes kui ka teiste sama tegevusharu ettevõtete näitajatega.

Kasumimarginaalid on suhtarvud, mida enamasti võiks arvutada igakuiselt. Kui ettevõtte tegevuses on sesoonsus, oleks mõistlik teostada erinevate aastate kuudelõikeline võrdlus. Kõige ülevaatlikum on teha selline võrdlus graafiku kujul. Graafikul joonistuvad välja ebakõlad, mis vajavad lähemat uurimist. Marginaal on protsent, protsentide analüüsimisel oleks alati vaja ka teada, mis on see esialgne summa, millest protsent on leitud. Seepärast tuleks marginaalianalüüsi kaasata ka müügitulu kogusumma. Näide teostatavast analüüsist:

Sellest konkreetsest analüüsist on näha, et ettevõtte tegevuses on sesoonsus, talvekuude on müügitulu tavapärasest madalam. Ettevõte peaks hindama kas selline sesoonsus tuleneb tingimustest mida nad ei ole võimelised mõjutama. Kui sesoonsus tuleneb ettevõttesisestest tingimustest, oleks seal äkki ruumi oma tulemuste parandamiseks. Samuti peaks konkreetse näite puhul selgitama mis juhtus 2019. aasta detsembrikuu marginaaliga, et võimalusel vältida sellise olukorra kordumist 2020. aasta detsembris.

Toimimissuhtarvud näitavad ettevõtte varade kasutamise efektiivsust. Kui rentaablussuhtarvude puhul hinnati kui palju kasumit teenitakse ettevõttesse investeeritud varalt, siis toimissuhtarvude abil vaadeldakse kui palju müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud rahaühiku kohta. Peamised toimimissuhtarvud ja nende arvutamise valemid on:

Varade käibekordaja =  müügitulu/keskmine vara

Nõuete käibekordaja = müügitulu/keskmine lühiajaline debitoorne võlg

Varude käibekordaja = müügitulu või müüdud kaupade kulu/keskmised varud

Varade käibekordaja iseloomustab kogu vara kasutamist tervikuna. Varade kasutamine on seda efektiivsem, mida kõrgem on näitaja. See on kordaja, mida tavaliselt võrreldakse aastate lõikes. Järgmised kaks kordajat on aga sellised, mille puhul tuleks kasuks jooksev hindamine, eriti praeguses ebakindlas majandussituatsioonis.

Nõuete käibekordajast on võimalik tuletada nõuete keskmine laekumisperiood ehk käibevälde. Käibevälte leidmiseks tuleb jagada perioodi päevade arv nõuete käibekordajaga. Näide nõuete käibekordaja ja käibevälte arvutuskäigust:

Näide

Tabelist on näha, et eelmisel perioodil laekusid klientide arved keskmiselt 30 päeva jooksul. Viimase 12 kuu jooksul on laekumisperiood suurenenud 45 päevale. Müügitulu on olnud samas suurusjärgus, kuid nõuded ostjatele on suurenenud. See on asjaolu, mille põhjust tuleks kindlasti uurida. Võimalik, et ettevõttel on tekkinud probleemsed nõuded, mis vajavad lisatähelepanu. Selleks, et saada jooksvat infot, võiks käibeväldet vaadata kuude lõikes. Aluseks võib võtta 12kuulise perioodi, kuid saab vaadelda ka lühemat perioodi. Lühema perioodi korral tuleks muuta käibevälte valemis arvu 365 selliselt, et see vastaks vaadeldava perioodi päevade arvule. Kui on soov saada täpsemat infot erinevate deebitoride osas, saab vastava analüüsi koostada ka klientide lõikes.

Analoogse arvutuskäigu saab teha varude käibekordajaga ning samuti leida varude käibevälde. Mida suurem on varude käibekordaja, seda efektiivemalt kasutatakse varusid ehk ettevõtte raha ei ole varude all „kinni“. Jagades perioodi päevade arvu käibekordajaga, saab leida varude käibevälte. Varude käibevälte suurenemine võib viidata sellele, et ettevõttel on tekkinud seisvad varud, mille osas võib eksisteerida allahindlusvajadus. Ettevõtted, kelle jaoks varude saldo on oluline, võiksid saada kasu regulaarsest käibekordaja ja käibevälte jälgimisest. Sellist analüüsi võib teostada ka kaubaartiklite lõikes, et tuvastada probleemsemad kaubagrupid.