Koroonakvartal või rohekvartal?
Koroonakvartal või rohekvartal?
Võiks arvata, et sünge koroonakvartal pani ka energiasektori ettevõtteid keskenduma ainult põhitegevuse säilitamisele, et järsk seisak üle elada. Üllatavalt aga tõi teine kvartal mitmeid olulisi arenguid taastuvenergia lainel, mis ainult kinnitavad energiasektori pöördelist ajastut.
Katsusime varbaga energiasektori tulevikku - taastuvenergiaallikatest toodetud elektri kogus ületas Euroopa Liidus esimesel poolaastal esmakordselt fossiilkütustest toodetud elektri koguse. Sellele andis tõuke koroonapiirangutest tulenevalt langenud elektritarbimine, mis langes Euroopas 7%. Sama muster kordus ka Eestis, kus teises kvartalis 53% Eesti elektritoodangust tuli taastuvenergiast.
Suurepärase olukorra taustal on taastuvenergia kasvuga esinenud aga huvitav asjaolu. Kuna päikese- ja tuuleelektrijaamade tootmine jääb suures osas samase ajaaknasse, siis tekib turul ülepakkumine, mis viib elektrihinna alla. See on kaasa toonud Euroopas juba üsna tavapäraseks saanud negatiivsed elektrihinnad, mis suvel esmakordselt ka Eestisse jõudsid. Huvitav on jälgida, mis elektriturgudel toimuma hakkab, kui toetusi enam jagata ja taastuvenergia pakkumine turunõudluse üle kuhjab ning kuidas mõjutab see uute investeeringute tegemist.
Päikeseenergia võidujooks
Kui tuuleparkide rajamine Eestis on takerdunud aastaid erinevate huvigruppide vastasseisu tõttu ning Saaremaa merealaplaneeringuga üksmeelele ei jõutud, siis lõppeva taastuvenergia toetusskeemi taustal võib 2020. aastat nimetada päikeseaastaks, sest üle Eesti kerkib massiliselt päikeseparke. Elektrilevi andmetel esitati 2018. a 1412 elektritootjat liitumistaotlust, aga sel aastal on juba esitatud üle 4 korra rohkem 6578 taotlust. Väikeste päikeseparkide piirangust kõrvale hiilimist näitab kaks viimast kvartalit hüppeliselt kasvanud uute registreeritud energiasektori ettevõtete arv, mis varasema 90 asemel on olnud kaks kvartalit järjest üle 450. Sõltumata praeguse toetusskeemi lõppemisest on päikeseelektrijaamade hind viimase 5 aastaga langenud kaks korda (IRENA) ning investeering päikeseparkidesse jääb kindlaks ja hea tootlusega investeeringuks ka edaspidi. Sel aasta on juba toimunud kaks toetuse vähempakkumise oksjonit 5GWh mahus suuremate kuni 1MW päikeseparkide ehitamiseks ning nendele järgneb 450 GWh mahus hange 2021. aastal.
Elektriautode võidukäik
Elektriautode võidukäigu muna ja kana küsimus saab peagi lahendatud - autotootjad on välja tulemas kümnete uute elektrimudelitega kõikides klassides ning Eesti elektriautode laadimisvõrk on jõudsalt kasvamas. Enefit Volt on sel aastal juba avanud 15 ja Eleport 8 uut elektriautode laadijat sh ülikiirlaadijaid, mis annavad 100 kilomeetri jagu läbisõitu vähem kui 10 minutiga. Konkurentsi tekkimine nii elektriautode kui laadimisteenuse pakkujate seas kiirendab laadimisvõrgu laienemist ja soodustab elektriautode turuosa kasvu, kuid lähiaastatel jääb McKinsey andmetel peamiseks kasvumootoriks riigitugi. Riikides, kus toetus on kaotatud, on vähenenud ka oluliselt autode müük ning Eesti koos Islandi ja Slovakkiaga oli üks nendest, kus elektriautode müük 2019. a absoluutnumbrites langes. Euroopa üldist 70%-st elektriautode müügikasvu on eest vedanud kolm mudelit: Tesla Model 3, Hyundai Kona ja Audi e-tron.
Koroona mõjud energiasektorile
Sõltumata positiivsetele arengutele oli COVID-19 efekti energiasektoris tervikuna selgelt tunda. Euroopas langes energiaettevõtete käive umbes 8% peamiselt ettevõtete tarbimise vähenemisest. Kuigi see taastus osaliselt juba suve alguseks, ennustab Boston Consulting Group, et täielikku taastumist aasta lõpuks tõenäoliselt ei tule. Samas suurematel energiaettevõtetel Eestis langes võrreldes 2019. a teise kvartaliga käive 20-30% vahel. Näha on, energiaettevõtted ootavad kolmandas ja neljandas kvartalis turu taastumist, sest tööjõudu oluliselt vähendatud ei ole, vaid kahel ettevõttel kahanes töötajate arv rohkem kui 10 töötaja võrra.
Joonis. Energiatarbimise muutus sõltuvalt piirangute ulatusest
https://www.iea.org/reports/global-energy-review-2020/global-energy-and-co2-emissions-in-2020
Kriiside positiivne mõju on luua ja kiirendada kogu sektori transformatsioonilisi muudatusi. KPMG ülemaailmne lai kliendibaas ja kogemus kinnitavad, et pöördeliste muutuste ajal on võimalik õigel aja ja õigeid otsuseid tehes kriisi ära kasutada ning uute ärimudelite, tehnoloogiate ja diversifitseerimisega kasu lõigata. Seepärast töötavad ka meie nõustajad selle nimel, et KPMG globaalse võrgustiku kaudu tuua Eestisse parimaid praktikaid.
© 2024 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG global organization of independent member firms affiliated with KPMG International Limited, a private English company limited by guarantee. All rights reserved.
KPMG International Cooperative (“KPMG International”) is a Swiss entity. Member firms of the KPMG network of independent firms are affiliated with KPMG International. KPMG International provides no client services. No member firm has any authority to obligate or bind KPMG International or any other member firm vis-à-vis third parties, nor does KPMG International have any such authority to obligate or bind any member firm.