Läbirääkimised Euroopa Liidu kliimapoliitika uute eesmärkide üle algavad peagi, kui Euroopa Komisjon esitab juulis Euroopa Parlamendile ja ELi Nõukogule kliima- ja energiapoliitika paketi. See puudutab valdkondlikke direktiive ning määruseid, mille abil Euroopa Liit kavatseb saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Teadaolevalt sisaldab Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapoliitika pakett 12 algatust, mis puudutavad muu hulgas energeetikat, tööstust, merendust, taastuvenergeetikat, maakasutust ja metsandust. Euroopa Komisjon soovib tõenäoliselt karmistada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ning võimalik on ka selle laiendamine transpordi-, hoonete- ja merendussektorile. Muudatuste eesmärk on tagada heitemahukate sektorite suurem panus teel kliimaneutraalsuse saavutamiseni.
Riigikantselei, keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel viis KPMG Baltics OÜ koostöös Finantsakadeemia OÜ ja Nomine Consult OÜ-ga läbi uuringu, mille eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajanduslikku mõju. Uuringu tulemused annavad Eesti Vabariigi Valitsusele vajalikku sisendit informeeritud arvamuste ja seisukohtade kujundamiseks ning nende esitamiseks Euroopa Liidu erinevatele institutsioonidele.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul võimaldavad uuringu tulemused paremini mõista, milliseid sektoreid ja piirkondi kliimapoliitika võimalik karmistamine kõige tugevamalt mõjutab ning nii saab nende mõjude leevendamisega aegsasti tegelema asuda. „Hetkel pole veel teada, millise kliima- ja energiapoliitika paketiga Euroopa Komisjon juulis välja tuleb, kuid uuringus analüüsitud kolm stsenaariumi on aluseks meie läbirääkimiste positsiooni kujundamisel.
Kliimaeesmärkide saavutamine on Eesti jaoks kahtlemata oluline, kuid arvestada tuleb ka majanduslike mõjudega. Tähtis on saavutada tasakaal loodushoiu, kliimaeesmärkide ja majanduse, sealhulgas sotsiaalmajandusliku vaatepunkti vahel,“ lausus Mölder.
KPMG uuringu projektijuhi Dmitri Ševoldajevi sõnul ei olnud uuringu eesmärk analüüsida kõiki võimalikke mõjusid, mida kliimaambitsioonide karmistamine kaasa toob, vaid fookuses oli eelkõige aru saada, kus võib tekkida negatiivne mõju (nt tööhõive vähenemine, tarbijahindade suurenemine), et Vabariigi Valitsus saaks sellele vastavalt ka enda seisukohti kujundada ning kaitsta Eesti ühiskonna huve eelseisvatel läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Lisaks valmistati uuringu raames detailne arvutusmudel, mis võimaldab eelduste muutumisel kiiresti koostada uued hinnangud, et analüüsida uute eelduste võimalikku mõju ning vajadusel Eesti seisukohti täiendada.
„Antud uuring on hea näide, kus oluliste strateegiliste otsuste tegemisel on mõistlik läbi kaaluda kõik kaasnevad laiemad mõjud. KPMG Baltics OÜ-l on lai sotsiaalmajanduslike analüüside teostamise kogemus ning aitame igapäevaselt ettevõiteid ja avalikku sektorit strateegiliste otsuste tegemisel.“ täiendas Sten Aan KPMG-st.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.