Aasta 2023 taime- ja loomakasvatuse ettevõtete tulemuste kommentaari alustan hoopiski tagasivaatega aastasse 2022. Üle-eelmine aasta oli põllumajandussaaduste tootjatele väga hea, kasvasid nii käibed, efektiivsus kui ka hüppeliselt kasumlikkus. Seega võrdlusbaas on väga erinev tavapärasest aastast, mis tähendab, et esmapilgul kehvemad tulemused on pikema aegreaga võrreldes pigem head.
Kahekohalisi käibe kasvuprotsente näitasid nii mitmed suured tootjad (Rakvere Farmid 14%, Väätsa Agro ca 16% ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 23%) kui ka mitmed väikesemad tootjad (näiteks kasvatasid kiiresti käivet Lõpe Agro 41% ja Jaagumäe 27%). Samas mitmed suured kaotasid käibes, näiteks Estonia kogukäive langes 4% ja peamine mõju oli kehval viimasel kvartalil, mis kukkus 2022. aasta neljanda kvartaliga võrreldes lausa 36%.
Aasta tulemuste kokkuvõttes kasvasid kümme suurimat põllumajandussaaduste tootjat aastases võrdluses keskmiselt 10%, samas kahanes sektori koondkäive kahanes 1%. Seega, suured muutuvad veelgi suuremaks. Samuti langes ka üldine efektiivsus ehk käive töötaja kohta kahanes aastases võrdluses 2%, mis tähendab, et mitte kõiki kõrgemaid palku ei suudetud väljamüügihinda konverteerida.
Vaadates laiemat põllumajandussaaduste tootjate konteksti, eriti tootjate pahameelt Kesk-Euroopas, tasub välja tuua paar olulist aspekti. Põllumajandussektor laiemalt on olnud klass omaette, kuna kolmandik Euroopa Liidu eelarvest on läinud sektori toetusteks. Põllumehed tunnevad, et muutused on toimumas ning nende konkurentsivõime on kahanemas uute nõuete (rohelisem tootmine ja majandamine) ja madalamate toetustega. Kui panna valmisnimekirja kõrvuti põllumees ja professionaalne poliitik, siis võidab põllumees alati – rahva tugi ning populaarsus on kindlustatud.
Populaarsus annab ka põllumeestele julgust tulla välja radikaalsete meetmetega. Kesk-Euroopa populistlikud poliitikud näevad siin võimalust oma mõjuvõimu suurendamiseks isegi kui sektor ise kahaneb: täna on toidutootjate osakaal Euroopa SKP-st vaid 1,4%, mis on vähem kui näiteks laondus.
Sektori kasvu ja innovatsiooni tootmises takistavad suhteliselt väikesed farmid (kaks kolmandikku on väiksemad kui 5 hektarit) ning kiiresti vananevad farmerid Kesk-Euroopas. Põllumajandussaaduste tootjad vajavad muutusi, et muutuda tõhusamaks ning lüüa tagasi odavama toidu pealetung. Iga toetuseuro kahanemine või kõrgema kulu (näiteks kütuse subsiidiumi vähendamine) rakendamine lööb igapäevase majandamise uppi.
Kokkuvõttes, Eesti põllumajandussaaduste tootjad on märksa paremas seisus. Esmalt on harjutud märksa madalam toetuste tasemega kui võrrelda Kesk-Euroopa farmeritega. Seetõttu on konsolideeritud tootmist, et saavutada kõrgem efektiivsus. Ka valitsused, kaasa arvatud tänane, on olnud mõistlikud muudatuste elluviimisel.
