2022. aasta oli kaubandusele väljakutseid täis, raske on olnud ka tänavune aasta ja raskused sektoris jätkuvad. Esmalt tuleks vaadata, mis toimub turul ja kuidas on käitumas konkurendid. Teiseks tasub vaadata tulemuslikkust veidi laiemalt, sealhulgas võrdlust rahvusvahelises konkurentsis. Ning lõpetuseks, mida oodata järgmise paari aasta jooksul, kuhu turg on liikumas.
Konkurents ning kaubanduspindade arv kasvas
Üldine kaubanduspinna maht elaniku kohta on jätkuvalt kasvamas, mis tähendab, jaekettidel on tekkimas hulk kauplusi, mis ei täida müügieesmärke. Enamik suuri kaubakette avasid uusi kauplusi lootuses kasvatada nii käivet kui ka kasumit. Loomulikult võimendas konkurentsi Lidli uute kaupluste avamine ning tarbijate suur huvi uue jaeketi vastu.
Üldine tulemuslikkus langes
Paralleelselt konkurentsi kasvuga mõjutas kaupmeeste käekäiku kulude kasv (energiale minevad kulud kasvasid aastaga 100% mitmetel jaekaupmeestel ). Jätkuvalt kasvasid ka palgad ning muud kulud, mis tõstsid üldist kulubaasi.
Kaupmeeste tulemustes näeme drastilisi muutusi. Enamik suuri jaekette kogesid olulist kasumi kukkumist sealhulgas Selver (-40% võrreldes 2021. aastaga) ), Rimi (-50%) kui ka Prisma (suurendas kahjumit). Suurematest jaekaupmeestest vaid Grossi Toidukaubad suutis aastases võrdluses kasumit kasvatada (+11% võrreldes 2021. aastaga).
Kui võrrelda meie suurte kaupmeeste 2022. aasta tulemusi rahvusvaheliste jaekettide kasumlikkusega, ollakse Eestis oluliselt maas. Sarnased mõjud kulude kasvule olid ka Kesk-Euroopa turgudel, kuid üldine kasumlikkus on lääne pool oluliselt kõrgem.
Aastal 2022 oli keskmine Euroopa jaeketi EBITDA (ärikasum + kulum / müügitulu) marginaal 7,8%. Vaid Grossi Toidukaubad jõudsid eelmisel aastal selle taseme lähedale – 7,3%, järgnesid Meie 6,2% ning Maxima 4,8%. Teised suured jaeketid nagu Coop, Selver ja Rimi näitasid veelgi madalamat tulemuslikkust vastavalt EBITDA marginaal 4,0%, 3,5% ja 2,7%. Miks need numbrid on olulised?
Esmalt, tavapäraselt turul vaid kasumlikult opereerivad ettevõtted suudavad teha jätkuvaid investeeringuid. Teiseks, madal kasumlikkus on märk suurenenud konkurentsist – kaupmehed soovivad hoida käivet (seda suurel määral hinnatõusu abil), kuid ei suuda kõiki kulusid tarbijale üle kanda. Samaaegselt on kasvanud nii üldine müügipind ühe kaupleja lõikes kui ka ruutmeetrite arv koguturul ning turule on lisandunud agressiivselt hindu alandav konkurent.
Turu edasised arengud
Käesolev ning ka järgmine aasta saab olema keeruline kuna tarbija kindlustunne on üle aegade madalaimal tsemel. Kaupmeeste reaktsioon tarbimise madalseisule saavad olema aktiivsed hinnaalanduse kampaaniad. Samas vähendavad hinnaalandused marginaale veelgi ning võib eeldada, et kasumlikkus on oluliselt suurema surve all kui eelmine aasta. Kulu poolel toob leevendust normaliseerinud energia hind, kuid palgad jätkavad kasvamist. Kõik märgid näitavad, et jaekaubandus on valmis konsolideerimiseks – viimane suurem tehing oli Comarketi ja Delice kauplusekettide ost Selveri poolt 2020. aastal.
