Eelmises kommentaaris viitasin vajadusel oodata ära aasta tulemused hindamaks turu arengu trajektoori. Tehnoloogia ettevõtete tulemusi hinnates tuleb nentida, et neljas kvartal oli väga tugev ning enamik ettevõtteid näitasid mitte ainult kasvunumbreid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, vaid suurt hüpet kogukäibe kasvus.
Kõrge inflatsioonitase ning kasvavad palgad ei olnud programmeerimisteenust pakkuvatele ettevõtetele suur takistus käibe kasvuks – tõsteti hindu, sh olemasolevate lepingute tasusid. Näiteks Pipedrive, kes oli aasta keskel üks suuremaid personali koondajaid, näitas neljandas kvartalis suurt käibekasvu võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga (+25%).
Tarkvara arendajad (näiteks Datel, Fujitsu jt) kogevad neljandas kvartalis tavapäraselt suurt hüpet – lõppevad suured arendusprojektid ning saadakse sageli ka ekstra tulu. Eelmisel aastal sellist hüpet nad siiski ei näidanud. Sama väga võimsa neljanda kvartali käibekasvuga olid platvormipõhise teenuse pakkujad nagu Bolt (+11%) ja Veriff (+50%) võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga.
Tulemustest kaugemale vaadates tasub lühidalt analüüsida meediaski suurt tähelepanu saanud ChatGPT mõju tehnoloogiasektorile, eriti programmeerimisteenust pakkuvatele ettevõtetele.
Liikvele on läinud hulk spekulatsioone küsimusega, millised töökohad on ohus ChatGPT või sarnase tehnoloogia jätkuva arengu puhul. Tehnoloogiast veidi kaugemal olevad ametid nagu turu- ja finantsanalüütikud on mitmetel puhkudel ära märgitud, kui suurimas ohus olev grupp. Samas on mainitud ka programmeerijaid kui rolli, mis võib jääda masinõppe uute laheduse puhul löögi alla, kuna tänapäevane masinõpe suudab osaliselt või täielikult tarkvaraarendaja töö asendada.
Nii nagu raamatupidamissüsteemid ei asendanud raamatupidajaid ega ka äriinfosüsteemid ja aruandluse automatiseerimine ei asendanud finantsanalüütikuid ega kontrollereid, ei asenda ka ChatGPT programmeerijaid. Pigem loob uus tehnoloogia võimalusi juurde ning sellega seoses tõuseb nõudlus arendusteenuse osas seega ka suurenenud vajadus programmeerijate järele. ChatGPT kasutab väga modernseid keele töötlemise mudeleid ning lisaks väga suurt hulka andmeid nii mudelite treenimiseks kui ka juba saadud vastuste andmestikku (kasutajate küsimuste vastuseid) mudeli parendamiseks. Jah, teatud piirides aitab ChatGPT programmeerijat, kuid arvestades lahenduse olulisi piiranguid – annab vastuseid, mis tunduvad mõistlikud, kuid sisuliselt seosetud – tuleb arendajal tulemusi alati kontrollida. Samas mingi osa tööst võib arendaja lasta ChatGPT-l ära teha. Näiteks nagu üldisemate ja ka korduvate funktsioonide arendamisel. Muidugi lahendus täieneb jätkuvalt ning ootan põnevusega, milliseid tulemusi näitab ChatGPT 10-20 kuu pärast ning milline saab olema mõju tarkvara arendajate rollile tulevikus.
Kokkuvõttes ja tagasi pöördudes programmeerimisteenuseid pakkuvate ettevõtete juurde, turu nõudlus teenuste järgi on jätkuvalt kõrge, probleemkohtadeks on spetsialistide nappus ning ka ida-suunalise (näiteks Valgevene) near-shoring mudeli jätkusuutlikkus.