Mootorsõidukite jaemüüjad olid eravestlustes aasta keskel ja veel ka päris lõpus pessimistlikud aasta kogutulemuste osas. Eelmise aasta kommentaaris ennustasin null-kasvu, eriti arvestades 2019. aasta suhteliselt kehvade tulemustega esimest kvartalit. Samas näitab 2019. aasta detailsem ülevaade kogu aasta lõikes umbes seitsmeprotsendilist kasvu ning tugev tulemus tehti teises ja neljandas kvartalis.
Turu seis
Kuhu mootorsõidukite müügiturg on liikumas? Mida näeme lähedal asuvatel, ent rohkem arenenud turgudel Soomes ja Rootsis? Esmalt, uue aasta ennustustest. Eesti diilerifirmade tippjuhid leiavad, et suurimad turu mõjutajad saavad olema liisingu kättesaadavus ning üldine majanduse konjunktuur. Nende hinnangutega saab vaid nõustuda, sest muutused raha hinnas ja majanduse tervises mõjutavad uute autode hankimist.
Tänane finantseerimisturg on pigem liberaalne ning kasvav. Kasvu ja liisingu kättesaadavust mõjutavad agressiivseid pakkumisi tegevad ettevõtted (näiteks Coop pank, Holm pank jt), kes püüavad kiirest turgu haarata. Võib eeldada, et nii tarbija kui ka korporatiivne klient leiab endale sobiva tehingufinantseerija mõistliku hinnaga.
Eesti ja naaberriikide makromajanduse väljavaated
Majanduskasvu osas on Eesti paljuski sõltuv meie põhiturgudest Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kõik prognoosivad kasvu, ainult Saksamaa on pessimistlikum planeerides pooleprotsendilist SKP kasvu. Samas mõjutab majanduse jahenemine lähedastel turgudel oluliselt ka uute autode registreerimist. Soomes registreeriti uusi autosid kogu aasta lõikes 114 000m mis on 5,2 protsenti vähem kui 2018. aastal. Rootsis jäädi eelmisel aastal sisuliselt 2018. aasta tasemele ning näidati marginaalset 0,7-protsendilist kasvu aastate lõikes (kokku 2019.a 356 000 uut autot).
Uue aasta osas ja järgneva viie aasta perspektiivis ollakse Soomes väga optimistlikud. Näiteks Kesko kontserni autodiiler leiab, et kuna Soome autopark on Euroopa rikaste riikide vanim, siis peaks Soomes müüdama aastas umbes 200 000 uut autot.
Ostja vaade
Tarbija sellega päri ei ole. Üha enam erakliente ostab kasutatud auto uuendades sellega üldist autopargi keskmist vanust, kuid loobudes päris uuest. Soomlased on hüppeliselt kasvatanud kasutatud autode ostmist välisriikidest. Kui traditsiooniliselt on soomlased eelistanud Saksamaa turult toodud kasutatud autosid, siis viimastel aastatel on pöördutud naabri Rootsi poole. 2019. aastal toodi Soome kokku 46 000 kasutatud autot (kasv 15,7 protsenti võrreldes 2018. aastaga) ja Rootsist toodud autode osakaal oli 25 000 autot ehk rohkem kui pool koguarvust.
Oluliste põhjustena saab välja tuua kolm. Esiteks on rootsi kroon jätkuvalt madalseisus ja tarbijal on soodne euroga osta. Teiseks on Rootsis olnud aastaid ülepakkumine, seetõttu jõuavad autod kiiresti järelturule. Kolmandaks, see puudutab tegelikult kogu Soome kasutatud autode turgu, erineb automaks (nn automaksu vähendus kuni 15 protsenti) kasutatud autot sisse tuues oluliselt võrreldes kasutatud auto ostmisega kohalikult turult või päris uue soetamisega. Näiteks klient, kes soovib osta 33 000-eurost autot Soomes, maksab koos maksude ja kuludega sama margi eesti Rootsis umbes 25 000 – kokkuhoid on 7000 eurot. Soome uute autode diilerid on maksuerisuse üle kaevelnud aastaid, kuid jätkuvalt ollakse seda meelt, et suurem osa automaksust on efektiivne rakendada autot ostes, mitte autot kasutades.
Mis edasi?
Tagasi tulles Eestisse, võime ka järgnevatel aastatel eeldada jätkuvat 3-5-protsendilist uute autode müügi kasvu, sest meie baas on madalam ja autopark veel vanem kui Soomes. Mis saab edasi, on praegu keeruline ennustada. Soome näite najal võib väita, et uute autode müüki võib oluliselt mõjutada potentsiaalne automaks, mis suunab Eesti tarbija veelgi enam kasutatud autode juurde.
Lõpetuseks ja veidi globaalsemas võtmes, tasub ära mainida üldist demograafilist suundumust: kiires tempos jätkuv linnastumine. Kui palju mõjutab auto kasutamist ja auto omamist linnas elamine? Maailma suurlinnades on kasvanud noorte hulk, kellel pole autojuhiluba ning kasutatakse vaid taksoteenust ja ühistransporti. Linnastumine ja parem ühistransport mõjutab kindlasti (uute) autode müüki.
Ent kui kiiresti võetakse omaks autode kasutamine teenusena (nagu näiteks CityBee) või muud ühiskasutust võimaldavad teenused? Eelmises aasta kommentaaris ennustasin, et kasutusteenuse osas loobuvad diilerid ja autotootjad Eestist kui turust. Tühja koha täitis spetsialiseerunud ettevõte, kes pakub näiteks Tallinnas auto ostmiste asemel auto kasutust teenusena. Eks vilju loeme sügisel ja vaatame ka, kuidas CityBee-l läinud on.