KPMG uuring: juhtide usk maailmamajandusse kahaneb, kindlustunne oma ettevõttesse aga kasvab

Eestiski on levinud juhtumid, kus petukõne või koostööpartneri nimel saadetud võltsarve võib tuua ettevõttele suure rahalise kahju. Suureks murekohaks on muutunud ka tehisintellekt, millega petturid teevad oma skeeme usutavamaks ja levitavad neid senisest kiiremini.

Maailma tippjuhid peavad just sarnaseid ohte kõige suuremaks takistuseks oma ettevõtete kasvule. Nii vastasid neist 31% KPMG uuringus „Global CEO Outlook 2026“, kus küsitleti 1400 suurfirma tegevjuhti üle maailma. Omakorda 45 protsenti neist vastasid, et on suurendanud investeeringuid küberturvalisusse ja digiriskidega toimetulekusse. See on kõige levinum valdkond, kuhu ettevõtted riskide maandamiseks lisaraha suunavad.

„Kui ettevõte ei saa võtta vastu tellimusi, täita klientidele antud lubadusi või kasutada oma andmeid, jäävad ka kasvuplaanid seisma. Intsidendi hind ei piirdu süsteemide taastamise või kontolt kadunud rahaga. Sellele võivad lisanduda saamata jäänud käive, partnerite nõuded ja klientide usalduse kaotus,“ selgitas KPMG Balticsi juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht, partner Tarmo Toiger.

Eesti viimaste aastate näitajad kinnitavad samuti küberriskide kasvu. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel registreeriti Eestis 2023. aastal 3314, 2024. aastal 6515 ja mullu 10 185 mõjuga küberintsidenti. Tänavu on viimase 6 kuuga registreeritud rohkem küberintsidente kui eelmisel aastal samal ajal.

Samas on vaatamata tehisarust tulenevatele riskidele just see tehnoloogia ettevõtete üks peamisi investeerimisprioriteete. Tänavu peab seda järgmise kolme aasta investeeringutes esmatähtsaks 79 protsenti vastanutest. Viimase kolme aastaga on nende osakaal kasvanud 15 protsendipunkti.

Turbulentne aeg maailma majanduses mõjutab aina enam ka suurte globaalsete ettevõtete juhtimist. Riskide maandamisse ja uude tehnoloogiasse investeeritakse olukorras, kus usk maailmamajanduse kasvu nõrgeneb, kuid oma ettevõtte väljavaadete suhtes ollakse varasemast kindlamad.

Tippjuhtidest väljendas tänavu kindlustunnet maailmamajanduse käekäigu suhtes 65 protsenti. See usaldusnäitaja on viimastel aastatel aina langenud. 2025. aastal oli see 68 protsenti ja 2024. aastal 72 protsenti. Üha kahanev kindlustunne maailmamajanduse kasvuväljavaadete suhtes on läbiv trend juba 2015. aastast, mil 93 protsenti tippjuhtidest uskus globaalse majanduse olevat õigel teel.

Hoopis vastupidises suunas on aastaga muutunud kindlustunne oma ettevõtte kasvuväljavaadete suhtes. Kui mullu oli selles kindel 79 protsenti vastanutest, siis tänavu 84 protsenti. Kindlustunne väljendub ka kasumiootustes. Järgmise kolme aasta jooksul ootab vähemalt 2,5-protsendilist aastast kasumikasvu 68 protsenti vastanutest, aasta varem oli neid 61 protsenti.

„Maailmamajanduse väljavaateid kujundavad paljuski tegurid, mida üks ettevõte mõjutada ei saa, näiteks geopoliitilised pinged ja muutused kaubandussuhetes. Oma ettevõtte puhul näeb juht aga konkreetseid võimalusi, kuidas tootlikkust parandada, uusi kliente võita või turuosa kasvatada,“ selgitas KPMG Balticsi tegevjuht Indrek Alliksaar. „Ka aeglasemalt kasvavas majanduses saavad ettevõtted edukad olla. Seetõttu võib ettevaatlik hinnang maailmamajandusele käia koos kindlustundega oma äri suhtes,“ lisas ta.

Uuringust
KPMG viis läbi iga-aastase ülemaailmse tippjuhtide uuringu „Global CEO Outlook“, mille raames küsitleti tänavu 11. augustist 21. septembrini 1400 tegevjuhti 12 riigist ja 13 tegevusalalt. Iga uuringus osalenud ettevõtte käive ületab 500 miljonit USA dollarit aastas. Kolmandiku ettevõtete käive on üle kümne miljardi dollari aastas. Eesti ettevõtted uuringu valimisse ei kuulunud.