Infokuller oktoober 2026

Muudatused kogumispensionide seaduses ja maksukorralduse seaduses

Riigikogu võttis 30. septembril 2026 vastu kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, mille eesmärk on muuta II pensionisamba kasutamine paindlikumaks ning anda inimestele rohkem võimalusi oma pensionivara kasutamiseks.

Olulisemad muudatused on järgmised:

isikul, kes on varasemalt II pensionisambast lahkunud või sealt pensionivara välja võtnud, lüheneb II sambaga uuesti liitumise ooteaeg seniselt 10 aastalt 5 aastale;
pensionivara väljavõtmise õigust enne pensioniiga saab kasutada üks kord varasema kahe korra asemel;
laiendatakse pensionivara väljavõtmise võimalusi, võimaldades lisaks kogu pensionivara väljavõtmisele teha ka osalisi väljamakseid. Pärast vara osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes;
pensioni investeerimiskonto kasutajatel tekib võimalus võtta välja osa kontol olevast rahast või vastav osa pensionivarast;
täpsustatakse pensionivara väljamaksete tegemise tingimusi pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara korral.

Muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. novembril. II sambast raha osaliste väljamaksete korda puudutavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2028.

Seaduse menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatused

Riigikogu võttis 20. mail 2026 vastu sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille eesmärk on vähendada füüsiliste isikute vaheliste teenuslepingute maksustamisega seotud halduskoormust, suurendada maksureeglite õigusselgust ning parandada maksukuulekust. Lisaks lihtsustatakse lühiajaliselt Eestis töötavate välisriigi töötajate ja nende tööandjate maksukohustusi.

Olulisemad muudatused on järgmised:

füüsiliste isikute vahel sõlmitud töövõtu-, käsundus- või muude teenuslepingute puhul antakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus teenustasu maksjalt üle teenuse osutajale;
teenustasu maksja ei pea enam selliste väljamaksete puhul esitama TSD deklaratsiooni ega kandma teenuse osutajat töötamise registrisse (TÖR);
teenustasu saajate maksustamisel hakatakse rakendama füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu maksustamise põhimõtteid, mis ühtlustab erinevate töötegemise vormide maksukäsitlust;
mitteresidendist tööandja poolt mitteresidendist töötajale Eestis töötamise esimese 183 päeva eest makstav töötasu vabastatakse sotsiaalmaksust, kui töötajal on Eestis viibimise ajal haigestumisest või vigastusest tingitud ravikulusid kattev tervisekindlustus. Vabastus ei kohaldu Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi, Šveitsi ega Eestiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riigi tööandjale, samuti juhul, kui tasu makstakse sellises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel või tegemist on mitteresidendile renditöö eest makstava tasuga.

Muudatused seaduses jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.

E-kaubanduse saadetistele rakendub alates 1. novembrist tollikäitlustasu

Alates 1. novembrist 2026 rakendub kolmandatest riikidest imporditavale kaugmüügi kaubale tollikäitlustasu 2 eurot kaubaartikli kohta. Kaugmüügiks loetakse ettevõtjalt lõpptarbijale (B2C) toimuvat müüki, mille puhul kaup lähetatakse kolmandast riigist isikule, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, ning kauba lähetab või selle väljatoimetamise kolmandast riigist korraldab otseselt või kaudselt müüja. Käitlustasu kohaldub sõltumata saadetise väärtusest.

Tollikäitlustasu õiguslik alus on liidu tolliseadustikku kehtestava määruse (EL) 2026/2108 artikkel 20. Selle eesmärk on katta osaliselt tollijärelevalvega kaasnevad kulud, sh määrusega loodava ELi Tolliameti osutatavate teenuste kulud.

Liidu käitlustasu suurus on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2026/2152 ja see on 2 eurot kaubaartikli kohta.

Tollikäitlustasu rakendub lisaks 1. juulil jõustunud fikseeritud suurusega 3-eurosele tollimaksule, mida kohaldatakse kaupadele, mis sisalduvad saadetises, mille väärtus ei ületa 150 eurot. Nii 3-eurost tollimaksu kui ka 2-eurost käitlustasu arvestatakse kaubaartikli kohta. Kui saadetises on mitu sama toodet, siis on sõltumata toodete arvust selle saadetise tollimaks ja käitlustasu kokku 5 eurot. Kui saadetises on mitu erinevat kaubaartiklit, rakenduvad nii tollimaks kui käitlustasu igale kaubaartiklile eraldi.

Tollikäitustasu maksja on üldjuhul sama isik, kes vastutab kauba vabasse ringlusse lubamisel tollivõla eest. Kauba importija võib olla nii isik, kes kaupa kaugmüügi teel tarnib, kui ka isik, kes kauba kaugmüüki EL-i vahendab.

Euroopa Komisjoni juhise kohaselt on tollikäitlustasu käibemaksuga maksustatav, kuna seda käsitletakse kauba müügiga seotud kõrvalkuluna.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning sellega seonduvate teiste seaduste muudatused

Riigikogu võttis 30. septembril 2026 vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega muudetakse ja täpsustatakse mitmeid tööandjate tööohutusega seotud kohustusi.

Vastuvõetud seaduse kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga juhatuse liikmele makstud nõuetekohast haigushüvitist ja vabatahtlikku töövõimetushüvitist. Maksuvabastus kehtib juhul, kui hüvitis vastab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustele.

Muudatustega vähendatakse teatud juhtudel ka tööandjate halduskoormust. Ühe osanikuga osaühingule, kus sama inimene on ainus juhatuse liige ja töötaja, ei kohaldata edaspidi enamikku töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Samuti ei pea määrama esmaabiandjat juhul, kui töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses.

Edaspidi kehtestatakse selged reeglid töötaja joobe kontrollimiseks. Üldjuhul võib tööandja kontrolli teha põhjendatud kahtluse korral. Suurema ohuga tööl või sellises töökeskkonnas võib kontrolli teha ka ilma põhjendatud kahtluseta. Tööandja peab koostama kirjaliku joobe kontrollimise korra ja tutvustama seda kõikidele töötajatele. Korras tuleb muu hulgas kirjeldada kontrollimise protseduuri, positiivse tulemuse ja kontrollist keeldumise tagajärgi ning tulemuse vaidlustamise võimalusi. Joobe kontrollimise andmeid võib säilitada kuni kolm aastat mõõtmisest arvates.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmisega vabastatakse jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna tööandjad Eestisse lähetatud töötaja kohta Tööinspektsioonile andmete esitamise kohustusest.

Maksukorralduse seaduse täiendamisega saab Tööinspektsioon õiguse töölepingu ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle järelevalvet tehes kontrollida ka töötamise registreerimise kohustuse täitmist.
Enamik seaduses sätestatud muudatusi jõustub 26. oktoobril 2026.

Täpsemalt saab seadusemuudatustega tutvuda SIIN.

Uuendati maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu

9. oktoobril 2026 ajakohastas Euroopa Liidu Nõukogu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu. Loetelu hõlmab riike, kes ei ole alustanud EL-iga maksuhaldustava käsitlevat konstruktiivset dialoogi või kes ei ole täitnud oma vajalike reformide elluviimise kohustust.

Loetelus on nüüdsest kaheksa jurisdiktsiooni: Ameerika Samoa, Anguilla, Guam, Palau, Turksi ja Caicose saared, USA Neitsisaared, Vanuatu ning Venemaa. Enne ajakohastamist kuulusid loetellu ka Panama ja Vietnam.

Lisainfot saab Euroopa Komisjoni kodulehelt SIIN.