Euroopa Komisjon avaldas juhendmaterjalid 1. jaanuaril 2026 rakendunud süsiniku piirimeetme (SPIM) kohta. Need aitavad ettevõtetel valmistuda aruandluskohustuse täitmiseks.
Avaldatud materjalide hulgas on üldised juhendid, mis käsitlevad SPIM-i põhimõtteid, heitkoguste arvutamist, seire- ja aruandluskohustust, seireplaanide koostamist, heitkoguste arvutamise metoodikaid, komisjoni ette nähtud vaikeväärtuste kasutamist, SPIM-i sertifikaatide arvu kohandamist seoses Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega ja SPIM-i sertifikaatidega seotud kohustuste täitmist. Lisaks avaldati sektoripõhised juhendid tsemendi, vesiniku, väetiste, raua ja terase, alumiiniumi ning elektri kohta.
Uued juhendmaterjalid on suunatud nii tõendajatele/kontrollijatele, Euroopa Liidu importijatele kui ka Euroopa Liidu välistele tootjatele.
Süsiniku piirimeetme kohta saab lähemalt lugeda SIIN.
Komisjoni juhenditega saab lähemalt tutvuda SIIN.
Euroopa Komisjoni juhendid süsiniku piirimeetme rakendamise kohta
Tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks registreerimine Tšehhi äriühingu näitel
Tallinna Ringkonnakohus jättis jõusse Maksu- ja Tolliameti (MTA) otsuse, millega kanti Tšehhis registreeritud automüügiettevõte Eestis tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaste registrisse.
Vaidlus sai alguse 2023. aastal alustatud kontrollist, mille käigus maksuhaldur laiendas lisaks püsiva tegevuskoha kontrollile menetlust ka küsimusele, kas ettevõte oleks pidanud end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima. MTA hinnangul toimus ettevõtte tegelik majandustegevus Eestis, kuigi äriühing oli registreeritud Tšehhis. Maksuhalduri kogutud tõendite järgi toimus ettevõtte aktiivne tegevus samas tegevuskohas, kus tegutses Eesti äriühing, mille töötajad tegutsesid Tšehhi äriühingu huvides. Lisaks anti sõidukid klientidele üle Eestis, kliendid olid peamiselt Eesti juriidilised isikud, lepingud olid eestikeelsed ning neis kasutati Eestis registreeritud äriühingu kontaktandmeid. Kasutusel oli ka Eestis asuv pangakonto. Tšehhis piirdus ettevõtte tegevus peamiselt sõidukite soetamise ja maksudeklaratsioonide esitamisega.
Ettevõtte hinnangul oleks MTA pidanud esmalt hindama, kas Tšehhi äriühingul oli Eestis püsiv tegevuskoht, kuna kaebaja sõnul on see Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise eeldus. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustunud.
Ringkonnakohus rõhutas, et käibemaksukohustuslasena registreerimise eelduseks ei ole vältimatult püsiva tegevuskoha eraldi tuvastamine. Registreerimiskohustuse aluseks on eelkõige Eestis tekkinud maksustatav käive, mis ületas 40 000-eurose piirmäära. Samas leidis kohus, et lisaks piirmäära ületamisele viitasid MTA poolt esitatud asjaolud veenvalt, et ettevõttel oli Eestis ka püsiv tegevuskoht. Samuti lisas kohus, et pöördmaksustamise tõttu tehingupartneritele kandunud deklareerimiskohustus ei mõjuta ettevõtte enda kohustust end käibemaksukohustuslasena registreerida.
Seega on Eestis tegutsevatel välisriigi äriühingutel oluline hinnata käibemaksukohustuslasena registreerimise asjaolusid terviklikult. Seejuures tuleb olulise asjaoluna silmas pidada, et kuigi käibemaksukohustuse võib ostja täita müüja eest pöördmaksustamise kaudu, ei vabane müüja Eesti käibemaksuseaduse alusel tekkivast enda registreerimise kohustusest.
Ringkonnakohtu otsusega saab tutvuda SIIN.
Maksu- ja Tolliameti menetlus ei pruugi välistada hilisemat intressikohustust
Tallinna Ringkonnakohtu otsus kinnitab, et maksuriskide hindamiseks andmete kogumine ja selle raames toimuv nõustamine ei vabasta maksumaksjat maksu hilisemas perioodis tasumise tõttu tekkinud intressikohustusest. Antud juhul oli Maksu- ja Tolliameti (MTA) ja äriühingu vaheline varasem suhtlus seotud eraisikule tehtud väljamaksetega ja hilisem maksu määramine puudutas kinnisvara müügil tasumata jäänud käibemaksusummat.
Äriühing oli deklareerinud kinnisvara müügitehingu maksuvaba käibena. MTA tuvastas hilisema kontrolli käigus, et tegemist oli ehitusmaa võõrandamisega, mis kuulus käibemaksuga maksustamisele. Äriühingu hinnangul oli intressinõue ebaõiglane, kuna MTA oli varem küsinud ettevõttelt dokumente ja analüüsinud tema maksuriske. Seetõttu leidis äriühing, et maksuhaldur oleks pidanud juba selle menetluse käigus tuvastama vaidlusaluse tehinguga seotud käibemaksukohustuse. Samuti väideti, et enne tehingu tegemist küsiti MTA-lt telefoni teel nõu tehingu käibemaksuga maksustamise kohta.
Ringkonnakohus nõustus MTA seisukohaga, et varasem menetlus kujutas endast maksumaksja nõustamist ja maksuriskide analüüsi, mitte maksukontrolli. Selle menetluse eesmärk ei olnud kontrollida konkreetse kinnisvaratehingu maksustamist. Samuti ei olnud tõendatud, et MTA oleks andnud tehingu maksustamise kohta kirjalikult eksitavat või vale teavet, kuna vaid kirjalikult antud eksitav või vale teave saaks olla intressi mittearvestamise alus.
Seega on MTA päringutele vastamisel oluline eristada, kas infot edastatakse MTA kontrolli , nõustamis- või riskianalüüsi menetluse raames. Viimasel juhul ei ole alust eeldada, et kõik maksukohustused on maksuhalduri poolt kontrollitud ja hilisem menetlus välistatud.
Ringkonnakohtu otsusega saab tutvuda SIIN.
Pakendite ja pakendijäätmete nõuded täpsustuvad
Alates 12. augustist 2026 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid (PPWR). Määruse eesmärk on ühtlustada pakendite ja pakendijäätmete nõuded EL-i ühtsel turul, parandada ringmajanduse toimimist ja vähendada pakendijäätmete teket.
Samuti on Euroopa Komisjon avaldanud rakendusjuhised, mis selgitavad muu hulgas pakendi määratlust, tootjavastutuse ulatust, pakendite kasutamise vähendamise nõudeid, korduskasutuseesmärke ja teatud liiki pakendite keelu kohaldamist.
Eestis on siseriiklike täpsustavate rakendussätete ettevalmistamine veel pooleli. Selleks tehakse muudatused pakendiseaduses ja jäätmeseaduses. Eelnõu on ettevalmistamisel ja seda pole veel valitsusele ega Riigikogule esitatud.
Pakendiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis SIIN.
Huvi korral täpsema info saamiseks, võtke kindlasti ühendust!
Einar Rosin
Maksunõustaja, füüsiliste isikute maksustamine ja tööjõu piiriülene liikumine
KPMG Baltics OÜ
