• Balti erakapitali (PE) ja riskikapitali (VC) fondijuhid kaasasid 749 miljonit eurot ehk üle kahe korra rohkem kui aasta varem
      • Alates 2010. aastast on Balti PE ja VC fondidesse investeeritud 4,6 miljardit eurot
      • Lähitulevikkus ootab investeerimist veel ligi 1,4 miljardit eurot, millest ligi 670 miljonit eurot on plaanis investeerida koduregiooni
      • 2025. aastal investeerisid Balti PE ja VC fondid 480 miljonit eurot seda nii välisettevõtetesse kui ka koduregiooni

      Balti erakapitali (PE) ja riskikapitali (VC) fondid kaasasid 2025. aastal väga edukalt kapitali, kuna lisandus 749 miljonit eurot uut raha ehk üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Aktiivsemad olid erakapitali fondid, mis kaasasid rekordilised 502 miljonit eurot ehk rohkem kui eelnenud kolmel aastal kokku, samas kui riskikapitali fondid kaasasid 247 miljonit eurot.

      Alates 2010. aastast on Balti PE ja VC fondijuhid kaasanud 4,6 miljardit eurot ning aktiivsete fondide arv on jõudnud rekordilise 116-ni, vastavalt raportile Baltic Private Equity and Venture Capital Market Overview 2025, mis valmis KPMG Balticsi tehingute nõustamise meeskonna ning Eesti, Läti ja Leedu riskikapitali assotsiatsioonide koostööna.

      Umbes 70% investeeringutest läks Baltimaadest välja

      "Tehtud investeeringute vallas iseloomustab Balti fondijuhte tugevnev globaalne haare. Väljapoole Baltimaid paigutasid piirkonna fondijuhid 2025. aastal 336 miljonit eurot, mis tähistas järjekordset rekordit ning moodustas 70% kogu aasta jooksul investeeritud 480 miljonist eurost," ütles KPMG Balticsi ühinemiste ja omandamiste (M&A) valdkonna juht Dmitri Ševoldajev.

      Alates 2020. aastast on Balti VC fondid investeerinud koduregiooni väliselt kokku 742 miljonit eurot. Neist on Plural investeerinud enim kapitali väljaspool Balti riike, 2025. aasta lõpu seisuga 484 miljonit eurot ehk 65% Balti VC fondijuhtide välisinvesteeringute kogumahust.

      2025. aastal investeerisid Balti fondid Eesti ettevõtetesse 75 miljonit ehk 70% rohkem kui eelnenud aastal. Investeeringud Leedusse ulatusid 52 miljoni ja Lätis 11 miljoni euroni. 

      Vaatamata makromajanduslikule ja geopoliitilisele ebakindlusele jäid investeeringud Balti ettevõtetesse 243 tehinguga stabiilsele tasemele, kuigi investeeritud kapitali maht vähenes 144 miljoni euroni. Langust vedas kasvu- ja taristuettevõtete investeeringute järsk vähenemine. Keskmine tehingumaht langes 0,6 miljonile eurole, mis oli viie aasta madalaim tase ning näitab varajase faasi investeeringute esiletõusu.
      dima

      Dmitri Ševoldajev

      Ühinemiste ja omandamiste (M&A) valdkonna juht

      Investeerimisaktiivsus püsib kõrgel

      Aasta lõpu seisuga oli Balti PE ja VC fondidel ligi 1,4 miljardit eurot investeerimata kapitali ning fondijuhid hindavad, et lähiaastatel suunatakse sellest Balti riikidesse umbes 671 miljonit eurot ja väljaspoole koduregiooni üle 600 miljoni. See väljendab ühtviisi nii tugevat kohalike ettevõtete toetamist kui ka Balti fondijuhtide kasvavat globaalset ambitsiooni.

      "Tulevikku vaadates on fondijuhid 2026. aastal kapitali kaasamise väljavaadete suhtes ettevaatlikud, eriti välismaiste partnerite ligimeelitamise osas. Siiski paraneb suhtumine investeerimisvõimalustesse, sest 60% vastanutest ootab käesoleval aastal suuremat tehinguaktiivsust. Tänu märkimisväärsele kapitalivarule ja kasvavale rahvusvahelisele suunitlusele vaatab Balti PE ja VC sektor 2026. aastale vastu üha küpsema ja sitkemana," kommenteeris Ševoldajev.


      Dmitri Ševoldajev

      M&A valdkonnajuht

      Tallinn

      KPMG Baltics OÜ