Riigikogu võttis vastu muudatused alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses, millega tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud energiatoodete aktsiisitõus. Sellega soovitakse leevendada Lähis Ida kriisist tingitud globaalse hinnatõusu ja tarnehäirete mõju Eesti tarbijatele ning ettevõtjatele.
Aktsiisimäärade tõusust loobumine puudutab järgmisi energiakandjaid:
- mootorikütused, sealhulgas bensiin ja diislikütus;
- kütteõlid;
- maagaas ja elektrienergia.
Seaduse vastuvõtmisel jäävad 2025. aasta aktsiisimäärad kehtima ka 2026. aastal. Samas jõustuvad 2027. aastaks kavandatud aktsiisitõusud varasemalt kehtestatud määrades ja tähtaegadel. Kuna aktsiisimäär on kindlasummaline, siis on järgmise aasta aktsiisimäära tõus protsentuaalselt suurem.
Muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. mail.
Seaduse menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.
Elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmine
Muudatused taastuvenergia tasu süsteemis
Elektrituruseaduses tehtavate muudatuste eesmärk on konkurentsivõime ja energiamahukate ettevõtete toetamine kooskõlas EL riigiabi reeglitega ning samuti taastuvenergia kasutuse ja energiatõhususe edendamine.
Kehtestatakse taastuvenergia tasu soodustus elektrienergia suurtarbijatele (vähemalt1 GWh aastas), kes tegutsevad määratud sektorites. Taastuvenergia tasu vähendatakse sõltuvalt tegevusvaldkonnast ligikaudu 75–85%, kuid kehtestatakse alammäär 0,5 €/MWh, millest allapoole ei või taastuvenergia tasu langeda. Soodustuse saamiseks kehtivad energiatõhususe nõuded (energiajuhtimissüsteem või energiaaudit koos auditist tulenevate meetmete rakendamisega ja järelkontroll).
Luuakse eraldi vähese tähtsusega abi skeem, mille on võimalik taotleda tasu vähendamist leebematel tingimustel ja mis ei tohi kattuda sama perioodi riigiabi skeemiga samade liitumispunktide eest.
Soodustust rakendatakse tagasiulatuvalt alates aasta algusest määratud perioodi eest, hüvitised makstakse ettevõtetele välja Eleringi kaudu ühekordse tagasimaksena.
Muudatused intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele
Lisaks muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Seadusest jääb välja elektrienergia salvestamise piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. Maagaasi aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema aastas keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot 1000m3 maagaasi kohta. Edaspidi võib maagaasi soodusaktsiisimääraga taotleda ka ettevõtja, kes kasutab akulahendustel põhinevaid salvestustehnoloogiaid, mis võimaldavad elektrienergia omatarbeks kasutamist tootmisprotsessi toetava tegevusena (kõrvaltegevusena).
Tasakaalustamisturgude hüvitis
Tulumaksuseadust täiendatakse sätetega, mis puudutavad tasakaalustamisturgudel osalemisega seotud tulude maksustamist. Kuna elektri tasakaaluturud on lahus elektribörsist, siis täpsustatakse tulumaksuseaduses, et tulumaksust on vabastatud ka selline tulu, mis on teenitud elektri tasakaalustamisturgudel osalemisest hinnavahe hüvitise näol. Tasakaalustamisturgude korraldaja ja hüvitise maksja on Elering AS.
Samuti täpsustatakse seaduse sätet, mis puudutab elektrienergia müügist saadud tulu maksuvabastust eraisikule korteriühistu liikmena (kuni 15kW-lise netovõimsusega tootmisseadmele). Ka korteriühistu liikme tulu, mis tekib tasakaalustamisturgudel osalemisest ei maksustata tulumaksuga. Lisaks tõstetakse senine netovõimsus 8 kW-lt 11 kW-le ühe korteriomandi kohta.
Seadus jõustub tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Seaduse menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.
E-kaubanduses väikepakkide kohalduv 150-eurone tollimaksuvabastus kaob
Euroopa Komisjon on vastu võtnud otsuse kaotada tollimaksuvabastus alla 150 eurot maksvates postisaadetistes sisalduvatelt kaupadelt, mis imporditakse Euroopa Liitu kolmandatest riikidest. Alates 1. juulist kohaldub kuni 150 eurot maksvatele saadetistele fikseeritud suuruses tollimaks 3 eurot kaubaartikli kohta, mis ei sõltu muudest asjaoludest. See tähendab, et ka juhul kui ühes pakis saabub kaks erinevat kaupa, arvutatakse tollimaks kummagi kaubaartikli kohta eraldi ja tasuda tuleb 6 eurot. Kui aga saadetis sisaldab kaht identset eset, jääb tollimaks 3 euro peale. Seega maksustatakse muudatuse jõustumise järel kõik kolmandatest riikidest saabuvad saadetised nii käibe- kui tollimaksuga ja seda sõltumata saadetise väärtusest. Muudatus mõjutab nii ettevõtjaid, kes impordivad või müüvad kolmanda riigi päritolu kaupu, kui ka eraisikuid, kes tellivad selliseid kaupu otse väljastpoolt ELi. Fikseeritud tollimaksumäära kohaldatakse kuni 1. juulini 2028, mis on järgmiste tollivaldkonda puudutavate muudatuste oodatav jõustumise tähtaeg.
Lisaks on liikmesriikidel õigus kohaldada täiendavat tollikäitlustasu, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida tollikontrollidega seotud kulusid.
Lähemalt saab kokkuvõtet Euroopa Liidu tollireformi kohta lugeda MTA kodulehel.
Nõukogu määrusega (EL) 2026/382 saab tutvuda SIIN.
Tallinna Ringkonnakohus selgitas maksuhalduri teabenõude põhjendamise kohustust maksumenetluses
Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse asjas nr 3-23-1449, mis puudutas Maksu- ja Tolliameti (MTA) õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Äriregistrile esitatud andmete põhjal alustas MTA äriühingu TSD lisa 7 andmete kontrolli, et veenduda maksuvabade väljamaksete tegemise õiguspärasuses. Menetluse käigus nõudis MTA ettevõttelt ka majandustegevusega seotud teavet ja dokumente.
Kaebaja väitis, et MTA ei põhjendanud piisavalt nõutud teabe seost maksumenetlusega ning ulatuslikuma teabe küsimiseks tulnuks vajadusel eelnevalt muuta maksukontrolli ulatust.
Ringkonnakohus nõustus kaebajaga. Kohus selgitas, et kontrollitavat tuleb maksukontrolli ulatuse muutmisest teavitada samas korras nagu kontrolli alustamisel. Samuti peab MTA juhul, kui seos ei ole teabe iseloomust ilmne, selgitama, kuidas nõutud teave seostub maksumenetlusega. Kuna MTA selgituste põhjal ei olnud võimalik seost kontrollida, ei saanud kohus järeldada, et teabenõue oli õiguspärane.
Kohtulahendiga saab tutvuda SIIN.
Einar Rosin
Maksunõustaja, füüsiliste isikute maksustamine ja tööjõu piiriülene liikumine
KPMG Baltics OÜ
