KPMG küsitles üle maailma 2 500 tehnoloogiajuhti, kelle vastustel põhinev raport näitab, et paljud organisatsioonid teevad juba järgmisi suuri arengusamme. Liigutakse edasi niinimetatud „tehisintellektiruleti“ faasist, mil uue tehnoloogiaga veel katsetati. Fookus on nihkunud tehisintellekti sidumisele igapäevastesse tööprotsessidesse ja investeeringute skaleerimisele. Edusammud on aga ebaühtlased.
„Kuigi tehisaru kasutuselevõtt on olnud kiire, siis tulemused on ettevõtetes väga ebaühtlased. Pigem kasutatakse seda inimtöö võimendajana kui automatiseeritud abimehena mehaaniliste ülesannete täitmiseks. Staatiline planeerimine on ajale jalgu jäänud ja edukad on need, kes kohanevad ja lisavad tehisaru poolt tekkivat lisaväärtust olemasolevatele toimemehhanismidele,“ kommenteeris KPMG digivaldkonna juht Virgo Riispapp.
Ligi kolmveerand ehk 74 protsenti tehnoloogiajuhtidest hindavad, et tehisintellekt loob nende ettevõttele väärtust. Samas ütleb kõigest veerand (24%), et tehisarusse tehtud investeeringud on tulu tagasi toonud. Tehnoloogiliselt kõige arenenumate organisatsioonide AI-sse tehtud investeeringute tootlus on 4,5-kordne, neile järgneb väiksema suurusega ettevõtete 3,6-kordne tootlus. Keskmiselt kahekordistab tehisintellekti rakendamine sellesse tehtud investeeringu.
Eesti strateegiline eelis
Üle poole küsitletutest (53%) tunnistab, et nende organisatsioonis on puudu oskustest, et viia digitaalsed muutused katsefaasist täieliku rakendamiseni. Samal ajal jõuavad organisatsioonideni kiirustades tehtud otsuste tagajärjed: 69% tehnoloogiajuhtidest ütleb, et surve kiiresti ja odavalt tegutseda on toonud kaasa järeleandmisi turvalisuse, skaleeritavuse ja andmestandardite osas, kasvatades tehnoloogilist võlga. Selle likvideerimine takistab kahe kolmandiku hinnangul uusi algatusi.
„Varajases faasis toovad väiksed ja fokusseeritud investeeringud sageli kiireid võite. Seejärel aeglustub tootlus integratsioonide keerukuse ja protsesside staatilisuse tõttu – on see kasutusel oleva tarkvara paindumatus või püüd säilitada status quo. Kui need barjäärid on ületatud ja tehnoloogia kasutusjuhud selged, hakkab tootlus taas kiirenema,“ kommenteeris Riispapp.
Tema sõnul on Eesti-suguste väikeste ja digitaalselt integreeritud riikide jaoks need järeldused eriti kõnekad. „Tsentraliseeritud digitaristu, standardiseeritud andmemudelid ja ontolooia ning sektoritevaheline tehnoloogiline koostöö kattub just paljuski nende omadustega, mis iseloomustavad raporti järgi kõrge tootlusega organisatsioone,“ lisas Riispapp.
Kui suured ettevõtted üritavad lahendada killustunud otsustusprotsesse — 32% vastanutest tunnistab, et neil on käsil liiga palju omavahel haakumatuid tehisintellekti projekte — annab väiksematele organisatsioonidele eelise selgus otsustamisprotsessis ja valitud suunas.
Kõige aluseks on andmed
Tugev andmebaas — silode kaotamine, andmestandardite ühtlustamine ja reaalajas info liikumine — on raporti järgi kohanemisvõimelise tehnoloogiastrateegia eeltingimus. Täiustatud lahendused nagu digitaalsed kaksikud ja simulatsioonid muutuvad järjest olulisemaks otsuste toetamisel ning 78% organisatsioonidest plaanib neid 2026. aastaks ulatuslikult rakendada.
„Tehisintellekti ajastu sõnum on selge: edu ei sõltu niivõrd kulutatud summadest, vaid fookusest, koordineeritusest ja andmepõhisest juhtimisest. Eesti-suguste digitaalselt küpsete ja paindlike süsteemide jaoks võib väljakutse tehisintellekti skaleerida kujuneda mitte ohuks, vaid strateegiliseks eeliseks,“ sõnas Riispapp.
