Õige vastus ei ole kunagi lihtsalt summa. Küberturvalisuse eelarve ei ole kulu, vaid strateegiline investeering, mis aitab organisatsioonil hästi ja turvaliselt toimida. Selle planeerimine algab arusaamisest, kuidas küberturvalisus toetab ettevõtte ärilisi eesmärke.
Kui juhtkond mõistab, millised on organisatsiooni peamised riskid — olgu need seotud andmelekke, teenusekatkestusega või tarnijate haavatavusega — saab hakata kujundama investeeringuid, mis neid riske vähendavad. Sageli tähendab see, et enne uute tööriistade soetamist tuleb läbi viia küberturvalisuse küpsuse hindamine või riskianalüüs. See loob vundamendi, millele tuginedes saab põhjendada nii kulusid, kui ka prioriteete.
Regulatiivsete nõuete karmistumine kasvatab eelarvet
Praktikas on tavaline, et küberjulgeoleku eelarve kasvab igal aastal. Selle põhjuseks ei ole ainult uute ohtude tekkimine, vaid ka regulatiivsete nõuete karmistumine. Euroopa Liidu raamistikud DORA, NIS2 ja GDPR eeldavad juba täna, et ettevõtted investeerivad süsteemselt infoturbe juhtimisse, riskihaldusse ja järelevalvesse. Seetõttu ei ole enam piisav üksikute turvatoodete kasutuselevõtt, vaid organisatsioon peab näitama, et küberturvalisus on osa juhtimissüsteemist.
Samavõrd oluline on koolitamine. Suur osa turvaintsidente saab alguse inimlikust eksimusest ning seetõttu peab igas eelarves olema oma koht koolitustel ja teadlikkuse tõstmisel.
Regulaarne töötajate treenimine, simulatsioonid ja testid aitavad vähendada riske, millele isegi parimad tehnilised lahendused alati vastu ei saa.
Lisaks tuleb mõelda vastupidavusele. Küberturvalisus ei ole pelgalt kaitse, vaid ka valmisolek reageerida. Siia kuuluvad intsidentidele reageerimise plaanid, varunduslahendused, äritegevuse järjepidevuse testid ja kriisisimulatsioonid. Need tegevused võivad tunduda kulukad, kuid kriisiolukorras on need hindamatud.
Ettevõtte häireteta töö nõuab investeeringuid infoturbesse
Sageli aitab eelarve planeerimisel kaardistamine kolme vaate kaudu: kaitse, tuvastamine ja reageerimine. Kui varasematel aastatel on fookus olnud pigem kaitsel — tulemüürid, viirusetõrje, juurdepääsukontrollid — siis tänane reaalsus nõuab rohkem tähelepanu tuvastamisele ja reageerimisele. Ründeid ei saa täielikult vältida, kuid neid saab kiiresti märgata ja tõhusalt ohjata. Seetõttu on oluline investeerida ka logihalduse, turvaseire, ohuteabe ja reageerimisvõime arendamisse.
Eelarve planeerimise juures on oluline ka läbipaistvus ja mõõdetavus. Küberturvalisust ei saa hinnata pelgalt kulude kaudu — selle mõju tuleb siduda äriliste näitajatega. Kui suudate näidata, kuidas infoturbe investeeringud vähendavad seisakuid, kaitsevad mainekahju eest või võimaldavad uutele turgudele laienemist, muutub küberjulgeolek ettevõtte kasvustrateegia lahutamatuks osaks.
Üha rohkem juhte mõistab, et küberturvalisuse eelarvet tuleb käsitleda sarnaselt kindlustusele. See ei loo otsest tulu, kuid tagab stabiilsuse ja usalduse, ilma milleta ei ole võimalik pikas plaanis kasvada. Eriti olukorras, kus digitaliseerimine, pilveteenused ja tehisintellekt muudavad äriprotsessid üha keerukamaks.
KPMG kogemus näitab, et parimad tulemused saavutavad need organisatsioonid, kes käsitlevad infoturvet, kui pidevat arenguprotsessi, mitte kui ühekordset projekti. Nad ühendavad strateegia, riskijuhtimise ja tehnoloogia üheks tervikuks ning teevad teadlikke valikuid.
Küberjulgeoleku eelarve ei ole lihtsalt arv Exceli tabelis. See on organisatsiooni vastutus oma klientide, partnerite ja töötajate ees. Läbimõeldud investeering küberturvalisusse on märk küpsusest ja usaldusest ning just see on edu alus digitaalses maailmas.
