2025. aastal algas ESG riskijuhtimises uus etapp, kui Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) avaldas jaanuaris lõplikud suunised keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimise kohta. Suunised põhinevad CRD VI direktiivil , mis tuleb riiklikku seadusandlusesse üle võtta hiljemalt 10. juuniks 2026. Pangad peavad kiirendama oma ettevalmistusi ESG nõuetele vastamiseks, kuna regulatsiooni hakatakse rakendama olulistele krediidiasutustele EBA suuniste alusel juba 11. jaanuarist 2026. Väiksematele asutustele kehtib pikendatud tähtaeg kuni 2027. aasta alguseni.
EBA ESG riskide juhtimise suunised käsitlevad ESG riskide tuvastamist, mõõtmist, juhtimist ja jälgimist, millega koondatakse varasemad regulatiivsed suunised, näiteks Euroopa Keskpanga (EKP) kliima- ja keskkonnariskide juhtimise juhend. Lisanduvad täiendavad juhised, nagu 5. novembril avaldatud ESG stsenaariumianalüüsi juhis.
Krediidiasutused üle Euroopa seisavad silmitsi survega lahendada keerukaid kogu organisatsiooni hõlmavaid ESG väljakutseid. Eesmärk ei ole üksnes regulatiivsete nõuete täitmine, vaid ESG integreerimine äritegevusse ja riskijuhtimisse.
Väljakutsed: andmed, uued nõuded, integreerimine riskimudelitesse ja üleminekukava
KPMG 2025. aasta ESG riskide uuringu ja turuülevaate kohaselt on krediidiasutuste suurim väljakutse endiselt puudulik või ebatäpne andmestik. Kuigi kolm peamist väljakutset – puuduvad või ebatäpsed andmed, uued regulatiivsed nõuded ja integreerimine riskimudelitesse – on püsinud 2024. aastast samad, on 2025. aastal toimunud ESG riskijuhtimises järjepidev areng. Krediidiasutused näevad uue väljakutsena usaldusväärse üleminekukava koostamist ning EKP on teatanud, et üleminekukavad on 2026. aasta järelevalve fookuses[1]. Euroopas kiirendavad EBA ESG suunised üleminekukavade koostamist ning näiteks 38%-l Net-Zero Banking Alliance’i pankadest on juba üleminekukava olemas. Üleminekukava kvaliteet on oluline näitaja panga ESG valmiduse hindamisel.
Krediidiasutustel on üha olulisem arvestada ESG riskidega kapitali piisavuse planeerimisel. Nimelt tuleb pankadel vajadusel eraldada täiendavat kapitali, et katta ESG riskidest tulenevaid võimalikke kahjusid osana sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessist (ICAAP).
Globaalselt ei ole pea pooled pangad veel ESG-d sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessis arvesse võtnud, kuid olulised krediidiasutused on kiiresti edasi liikunud. Umbes 72% olulistest asutustest kasutab sihipäraseid kapitalipuhvreid, tavaliselt umbes 0,5%, ja kolmandik neist pankadest kasutab üle 2% puhvrit, mis on selgelt rohkem kui 2024. aastal. See tähendab, et need asutused eraldavad rohkem kapitali, et kaitsta end ESG riskide eest. Olulised asutused on samuti üha sagedamini integreerinud ESG riske olemasolevatesse riskimudelitesse.
Kuigi ESG riskid on tuvastatud, võib nende ettevaatlik käsitlemine kapitali piisavuse planeerimisel jätta pikaajalised mõjud tähelepanuta. Ligi 70% olulistest krediidiasutustest kaasab ESG riske kriisistsenaariumidesse, kuid ainult 24% arvestab nendega ka tavapärases planeerimises. Eeltoodust võib järeldada, et ESG riske teadvustatakse kriisiolukordades, kuid neid ei peeta veel igapäevase tegevuskeskkonna osaks[2].
[1] Elderson, Frank. "Banks have made good progress in managing climate and nature risks – and must continue." European Central Bank, 11 July 2025. Available at: https://www.ecb.europa.eu/press/
[2] KPMG poolt läbiviidud ESG riskide juhtimise võrdlusuuring, kus osales 111 panka, sealhulgas 83 Euroopast.
Järelevalveasutuste vaade ESG riskijuhtimisele
Lisaks krediidiasutustele on ka järelevalveasutused märganud väljakutseid. EKP järelevalve all olevate oluliste asutuste puhul on peamised tähelepanekud seotud ESG riskide integreerimisega äristrateegiasse ja keskkonnaanalüüsi, krediidiriskide juhtimisse ning riskivõturaamistikesse, sealhulgas olulisuse hindamisse. Olulisi tähelepanekuid või märkusi on tehtud 13-16%-le pankadest, mis näitab, et pankadele tehakse pidevat järelevalvet ESG riskide osas. Euroopa pangad on saanud mitmeid tähelepanekuid, millega võib kaasneda trahvide määramine juhul, kui EKP määratud tähtaegadest ei peeta kinni.
Krediidiasutuste järgmised sammud
Arvestades, et EBA suuniste kohaldamine algab 11. jaanuaril 2026 ja väiksemate asutuste puhul hiljemalt 2027. aasta alguses, ei ole krediidiasutustel aega ESG riskide ja ülemineku eesmärkide integreerimisega viivitada. See nõuab ulatuslikku arendustööd: ärivaldkonnas tähendab see muu hulgas toote- ja teenusevaliku hindamist, sisemiste juhiste ja poliitikate uuendamist, riskinäitajate ja protsesside ülevaatamist ning süsteemide arendamist. Riskijuhtimise puhul võib olla vaja muudatusi näiteks riskiraamistikes, riskivalmiduses, limiitides, sisemise kapitali juhtimises ja stressitestimises ning nende pidevas jälgimises.
Nende ülesannete edukaks täitmiseks peavad krediidiasutused esmalt tuvastama olulised ESG riskid ning koostama usaldusväärse üleminekukava. Selles hinnatakse, kuidas näiteks heitkoguste vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine mõjutab panga tegevust, kasumlikkust ja finantsstabiilsust. Tuvastatud olulised ESG riskid ja üleminekukava juhivad ESG põhimõtete integreerimist krediidiasutuste igapäevasesse tegevusse, vastavaid analüüse tuleb regulaarselt uuendada.
Kuidas KPMG saab aidata?
Oleme juba pikka aega toetanud oma kliente ESG riskide juhtimise kõigis etappides: riskide tuvastamisest ja mõõtmisest nende juhtimise, jälgimise ja usaldusväärsete üleminekukavade koostamiseni ning praktilise rakendamiseni. Meil on vajalikud oskused, mudelid ja tööriistad, pakkumaks klientidele kohandatud ja tõhusaid lahendusi. Ühendame tugeva finantssektori ja tehnilise kompetentsi praktilise ja kõrgetasemelise teenusega. Lisaks teeme tihedat koostööd Põhjamaade ja Euroopa ekspertvõrgustikuga, et tagada parimate turupraktikate ja uusima teadustöö rakendamine meie klientide kasuks.
Meie teenuste hulka kuuluvad näiteks ESG riskide integreerimine, olulisuse analüüs, üleminekukavad, riskimudelid, aruandlus ja koolitused. Lisateavet meie teenuste ja meeskonna kohta saate küsida allolevatelt kontaktidelt.
