InfoKuller

Riigikogu võttis vastu kaks eelnõu, milles täpsustatakse mootorsõidukimaksu regulatsiooni ning kehtestatakse maksusoodustus lastega peredele ja väikebusside omanikele.

Esimese muudatusega viidi seadus kooskõlla põhiseadusega, lühendades mootorsõiduki maksustamisperioodi kahel juhul:

• kui sõiduk kustutatakse lõplikult liiklusregistrist (nt võõrandamisel välisriiki, lammutustõendi olemasolu korral), lõpeb maksustamisperiood sõiduki registrist kustutamise kuupäeval;
• kui sõiduk kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist varguse tõttu, peatub maksukohustus ajaks, mil sõiduk on Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitav.

Muudatus jõustub üldises korras, kuid rakendub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.

Teise muudatusega vähendatakse mootorsõidukimaksu lastega peredele. Vanemal või vähemalt ühe kuni 18-aastase lapse hooldusõigusega eestkostjal, kes on vähemalt ühe mootorsõidukimaksu kohustusega M1- või N1-kategooria sõiduki omanik või vastutav kasutaja, vähendatakse maksukohustust kuni 100 eurot lapse kohta. Kui auto on mõlemal lapsevanemal, jagatakse maksuvähendus nende vahel ning see rakendub automaatselt registriandmete alusel. Mootorsõidukimaksu vähendamine arvutatakse 1. jaanuari seisuga või mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordse registreerimise seisuga.

Maksusoodustus jõustub tagasiulatuvalt alates 2025. aasta algusest. Vajaduse korral tunnistab maksuhaldur väljastatud maksuteate kehtetuks ja saadab õigustatud isikule uue maksuteate.

Lisaks eelkirjeldatud soodustusele maksustatakse kaheksa- ja üheksakohalised M1-kategooria sõidukid edaspidi N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määraga. Muudatusest oodatakse positiivset mõju eelkõige paljulapselistele peredele ja puuetega isikutele, kelle puhul võib eeldada vajadust suurema sõiduki järele. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2026.

Eelnõude menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN ja SIIN.

Riigikogus menetluses oleva eelnõu sisuks on loobuda 2026. aastaks kavandatud 2%-lisest tulumaksu ja ettevõtlustulu maksu määrade tõusust. Kavandatava muudatuse eesmärk on hoida maksukoormus mõõdukal tasemel, ergutada majanduskasvu ja sisetarbimist ning toetada inimeste toimetulekut, jättes maksumaksjatele rohkem raha kätte.

Samuti on kavas pikendada kuni 2027. aasta lõpuni juriidiliste isikute võimalust teha Ukraina hüvanguks tulumaksuvabasid annetusi, et soodustada Vene agressiooni tõttu kannatava Ukraina toetamist.

Eelnõu on kiireloomuline ning seda menetletakse koos 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Annetuste maksuvabastuse pikendamine on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.

Riigikogus menetluses oleva eelnõu eesmärgiks on ajakohastada hasartmänguseadust ja sellega seotud regulatsioone, arvestades tehnoloogia arengut, rahapesu riske ning maksutulu suurendamise vajadust. Samuti püütakse muudatustega suurendada sektori läbipaistvust ja usaldusväärsust, tugevdada järelevalvet ning soodustada kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamist.

Peamised kavandatavad muudatused on järgmised:

• tegevusloa taotlemise nõuded karmistuvad ning kaasatakse Rahapesu Andmebüroo hinnang;
• krüptovarade kasutamine hasartmängudes on lubatud ainult EL-i asjaomase asutuse väljastatud tegevusloaga teenusepakkujate kaudu;
• audiitorkontroll muutub kohustuslikuks kõigile hasartmängukorraldajatele;
• hasartmängumaksu määr langeb aastatel 2027 kuni 2029 järk-järgult 6%-lt 4%-le;
• trahvimäärad kümnekordistuvad;
• vanusepiiranguid tõstetakse (nt e-kiirloteriid mängiva isiku vanuse alampiir on 21 aastat);
• korraldusloa peatamise võimalus luuakse erandolukordadeks (nt COVID);
• kultuurkapitali seaduses lisanduvad uued fondid spordiehitiste ja eraraha kaasamise toetuseks.

Kui kaughasartmängumaksu laekumine on eelarveaastal rohkem kui 27 miljonit eurot, jaotatakse enam laekunud osa järgmiselt:

• 8% jääb riigieelarvesse;
• 12% määratakse Eesti Kultuurkapitalile, millest 60,6% eraldatakse kultuuriehitistele ning 2% kunstide ja rahvakultuuri valdkonna õppejõudude loometöö edendamiseks;
• 80% määratakse Eesti Kultuurkapitalile nii, et see jaguneb järgmiselt:
• 75% spordiehitiste fondile, mille kaudu rahastatakse riiklikult olulisi spordiehitisi vastavalt Eesti Olümpiakomitee prioriteetide nimekirjale;
• 25% kultuuri- ja spordivaldkondadele eraraha kaasamise fondile, mille kaudu toetatakse kõiki kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on kantud tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud nimekirja ning on kaasanud eraraha ja taotlenud toetust. Toetusena määratakse kuni 50% toetuse taotlejale tehtud eraannetuse summast ning toetusvoor avatakse igal kalendriaastal eelmise aasta laekunud toetuskõlbulike vahendite ulatuses.

Eelduste kohaselt jõustub eelnõu põhiosa 1. jaanuaril 2026 ning maksumäära muudatused jõustuvad järk-järgult aastatel 2027–2029. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.

20. oktoobril 2025 jõustusid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vahetult kohalduva EL-i määruse 2023/956 muudatused, millega kehtestati süsiniku piirimeede teatud kaubagruppide importimisel EL-i tolliterritooriumile.

Olulisema muudatusena kehtestati maksuvaba piirmäär ettevõtjatele, kes impordivad aastas alla 50 tonni süsiniku piirimeetmega hõlmatud kaupu. Samuti kehtestati importijatele mitmed lihtsustused, mis puudutavad heitkoguste aruandlust, deklarantide volitamist ning heitkoguste arvutamist.

Loe lähemalt KPMG EU Tax Centre uudiskirjast SIIN.

Tutvu vastu võetud EL-i määrusega SIIN.