Kohtulahend selgitab: tehingu käibemaksukäsitlus sõltub majanduslikust sooritusest
Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-22-1672, mis puudutab Soomes tehtud ehitustöödega seotud arvete käibemaksuga maksustamist.
Äriühing oli deklareerinud käibedeklaratsioonis nullmääraga maksustatud ehitusteenuse osutamise Soomes. Maksu- ja Tolliamet (MTA) leidis, et tegemist oli kaupade (vundamendiplokkide) võõrandamisega ja selline tehing kvalifitseerub käibemaksuseaduse mõistes ühendusesisese kaugmüügina maksustatavaks tehinguks.
Ringkonnakohus nõustus nii Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendustega kui ka MTA seisukohtadega ning leidis, et tegemist oli kauba ühendusesisese kaugmüügiga, mille käibe tekkimise koht oli Eesti ja mis kuulus maksustamisele (2021. a kehtinud) 20% käibemaksumääraga. Kohtud nõustusid MTA seisukohaga, et asjaolu, et müük toimus ehitustöövõtulepingu raames, ei muuda kauba müüki teenuseks. Ka olukorras, kus ehitusmaterjali müügi kohta ei ole eraldi müügilepingut, ei anna see õigust lugeda teenuse osutamisega seotud kauba müügitehingut maksuõiguslikult teenuse osutamiseks (käibemaksuseaduse § 10 lõike 4 punkti 1 tähenduses). Seega oli ettevõttel kohustus deklareerida tehing kauba ühendusesisese kaugmüügina ning maksta sellelt käibemaks 20% määras.
Lisaks leidis kohus, et mitmed arved, mille alusel ettevõte soovis sisendkäibemaksu maha arvata, ei vastanud arve kui algdokumendi suhtes esitatavatele nõuetele ning tegemist ei olnud väheoluliste vormivigadega. Arvetel kajastatu oli sedavõrd üldsõnaline, et ei olnud võimalik tuvastada, millise konkreetse kauba või teenuse eest arved olid esitatud. Seetõttu ei olnud võimalik kontrollida, kas tegemist oli reaalsete tehingutega.
Ehitusteenuste osutamisel välisriigis kehtivad mitmed erisused võrreldes siseriiklike tehingutega ja sealhulgas juhul, kui teenuse osutamiseks välisriigis ostetakse kaubad Eestist. Lisaks on tehingute käibemaksuga maksustamisel erisusi olukorras, kus ostja/tellija on eraisik. Maksustamisel lähtutakse eelkõige tehingute majanduslikust sisust. Seetõttu ei pruugi ehitustöövõtulepingu raames tehtud tehing olla teenus, kui selle sisuks on kauba võõrandamine. Sellise lepingu alusel tekib maksukohustus Eestis, kui tegemist on objektiga välisriigis ja tellija on eraisik.
