Tehisintellekt arsti ei asenda

KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk leiab, et tehisintellekt ei saa tervishoius asendada arsti, küll aga saab see teha arsti töö oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Samas tekitavad tervishoius muret väikesed IT-eelarved ja sellest tingitud mahajäämus ning ebapiisav küberturve.

Kuke kinnitusel on väga palju sellist tööd, mida arvuti teeb inimesest paremini ja mida saaks usaldada tehisintellektile. „Puhast andmetöötlust või andmeanalüüsi, mille andmemahud on väga suured, suudab arvuti teha kordades lihtsamalt ja kiiremini kui arst,“ märkis ta. Seega saaks arst teha tehisintellekti toel oluliselt paremaid raviotsuseid ja teha neid otsuseid senisest oluliselt kiiremini. 

Andmete hulk ja kvaliteet kasvab peadpööritava kiirusega, kuid selleks, et neid andmeid targalt kasutada, on tarvis investeerida nii tarkvarasse kui ka seadmetesse. Siin aga hakkab arengut piirama Eesti tervishoiu süsteemne alarahastatus. „Tihti ongi nii, et me teeme näiteks vajaliku arenduse kuskile digiloo või millegi muu jaoks ära, aga selle rakenduse või süsteemi ülevalhoidmiseks ja turvalisuse tagamiseks järgnevateks aastateks ei ole raha planeeritud,“ nentis Kukk.

Süsteemne alarahastatus muudab tervishoiuasutused haavatavaks ka küberturvalisuse seisukohalt. „Mingil hetkel võib sattuda ohtu andmete terviklikkus, mille tulemusena võib juhtuda, et manustatakse patsiendile ravimit kogemata surmavas koguses, kui näiteks õde seda üle ei kontrolli,“ sõnas Kukk. Samuti võivad ebapiisava küberturbe tõttu saada kättesaadavaks inimeste tundlikud terviseandmed. „Nii terviseandmete terviklikkus, käideldavus kui ka konfidentsiaalsus on võrdselt olulised ja peavad olema ka võrdselt hästi kaitstud.

Kuna Eesti tervishoiu rahapuudus on suur, siis on tervishoiuasutused väga sageli sunnitud valima, kas palgata tervishoiutöötajaid ja soetada meditsiiniseadmeid või panustada IT-lahendustesse. „Kui juhtkonnast enamuse moodustavad arstid, siis tehakse valik pigem esimeste kasuks, sest inimesi on vaja ravida igal juhul,“ rääkis Kukk. „Seni, kuni raha kogus ja jaotus ei muutu, on ka raske näha, kuidas see olukord peaks märgatavalt paranema.“

IT-süsteemide hoolduseks mõeldud raha puudumine on Kuke sõnul kogu Eesti avaliku sektori probleem ega puuduta ainult tervishoidu. „Suurte hüpete asemel peaks areng toimuma pidevalt ja läheneda tuleb terviklikult,“ rääkis ta. „Ehk kui me nüüd teemegi suure IT-süsteemi, siis ongi juba planeeritud, et summa X läheb järgmisel kümnel aastal selle üleval hoidmisele, nii et saaks vajadusel uuendusi ja muudatusi teha ning süsteemi turvalisuse tagada,“ sõnas Kukk. „Ent praegu me näeme, et tehakse see kaks-kolm miljonit maksev arendus ära ja siis eeldatakse, et järgmised kümme aastat kõik töötab, kuid paraku see nii ei ole.“