„Võrreldes 2019. ja 2020. aastaga on tegevjuhid lähiaja väljakutsetega toimetulemiseks paremini valmis, olles võtnud kasutusele meetmeid ettevõtete vastupanuvõime tõstmiseks,“ märkis Lindpere. Kolm peamist sammu vastupanuvõime suurendamiseks on järgmised: tootlikkuse suurendamine (50 protsenti), kulude juhtimine (43 protsenti) ja digitaliseerimise strateegiate ülevaatamine (40 protsenti).
Pandeemiaväsimus ja majanduslikud tegurid, sealhulgas intressimäärade tõus ja inflatsiooni suurenemine on täna tegevjuhtide jaoks kõige pakilisemate murekohtade nimekirjas vastavalt 15 ja 14 protsendiga kõrgel kohal. „Kui vaatame järgmist kolme aastat, siis on riskid omavahel rohkem läbi põimunud kui kunagi varem. Tehnoloogiline mahajäämus, mis ei olnud eelmisel aastal esiviisikus, on kõrgeim risk ja suurim oht organisatsiooni kasvule. Esiviisikusse tõusid ka riskid, mis on seotud ettevõtte igapäevategevuse, regulatsioonide, kliimamuutuse ja mainega,“ loetles Lindpere.
Tegevjuhid tõid välja, et geopoliitiline ebakindlus mõjutab nende strateegiaid ja tarneahelaid ka järgmisel kolmel aastal. Tegelikult on 81 protsenti tegevjuhtidest oma riskijuhtimise protseduure geopoliitilisi riske arvestades kohandanud või plaanib neid kohandada ning 21 protsenti tegevjuhtidest suurendab meetmeid, et kohaneda geopoliitiliste probleemidega oma kasvueesmärkide saavutamiseks. „Kuna geopoliitika on 2022. aastal kõige tähtsam päevakorrapunkt, peavad tegevjuhid olema sellel kursis ja teadma, kuidas riskide valguses sihipäraselt tegutseda. Oluline on muuta geopoliitiline riskianalüüs osaks nende üldisest strateegiast,“ sõnas Lindpere.
