Kui maailm tähistab sõbrapäeva, panevad Eesti inimesed omamoodi peo püsti hoopis teisel põhjusel!

Igal aastal veebruari keskel on eestlaste jaoks kõige kuumem koht maksuameti e-keskkond, kuhu pääsemiseks käib tihe rebimine. Kes teeb seda hasardist, kes loodab saada lisaraha. KPMG maksunõustajad Einar Rosin ja Olga Lavrova aitavad mõista, miks tormavad sajad tuhanded inimesed korraga makse deklareerima ja mida võiks tänavu selle kohta teada. 

“Ma olen välismaalastega suheldes öelnud, et meil on selline huvitav sõbrapäeva traditsioon Eestis, et kõik täidavad siis tuludeklaratsioone,” sõnas KPMG Baltics OÜ maksunõustaja Einar Rosin. Ta lisas, et eks see põhjus, miks inimesed tormavad kohe tuludeklaratsioone täitma, peitub ilmselt ingliskeelse väljendi “tax return” taga. “See tähendabki väga paljude inimeste jaoks, et see on see paber, mis tuleb ära täita, et raha tagasi saada.”

Ja kiire on neil, kes saavad midagi tagasi, mitte neil, kes peavad juurde maksma. Samas pole Rosina sõnul suurt vahet, kas esitada tuludeklaratsioon esimese nädala või esimeste tundide jooksul. Enammakstud tulumaksu saab tagasi ikka enam-vähem samal ajal. 

“Maksuamet alustab tagasimakseid ikka alles kümme päeva pärast deklaratsioonide esitamise algust,” rääkis KPMG Baltics OÜ maksunõustaja Olga Lavrova. Kuigi maksuamet rõhutab igal aastal, et tagasimakseid hakatakse tegema 25. veebruarist, siis praktikas on näha, et mõningatel juhtudel alustatakse ka juba pisut varem. “Võib-olla inimesed hasardist seda jahivadki, et näha, kui palju varem.”  

Juba mitmendat aastat kutsub maksuamet inimesi üles deklareerima tuludeklaratsioonil ka ümbrikupalka. Just võitlus ümbrikupalkadega on maksu- ja tolliameti jaoks Eestis suurim probleem. Hinnanguliselt jääb riigil igal aastal ümbrikupalkade tõttu saamata 134 miljonit eurot maksutulu. 

“Arvata on, et väga altid ei olda ümbrikupalka deklareerima. Ei tea, kas ja kui palju on täna enam päris puhast ümbrikupalka. Pigem on kasutusel erinevad variandid, kus mingi osa palgast on ametlik ja mingi osa tuleb sinna juurde mitteametlikult,” rääkis Rosin.

Ta lisas, et kui mõni aasta tagasi lisandus tulumaksuvaba miinimumi arvestamine, siis see võis anda tõuke mitteametliku osa suurendamiseks. “Inimestel oli asjale ka väga lihtne selgitus: ma ei lähe ülemuselt küsima suuremat palka ja ei tee rohkem tööd selleks, et rohkem makse maksta. See oli koht, kus mingites ringkondades leiti kiiresti teineteisemõistmine. ” 

Lavrova sõnul on töötaja kogu töötasu deklareerimisest ilmselt huvitatud näiteks konfliktse olukorra puhul. “Kas on vaja ravikindlustust või on vaja laenuvõimekust ja kui siis ei saada tööandjaga kokkuleppele võib juhtuda, et kättemaksuks minnakse ümbrikupalka deklareerima,” tõi Lavrova näite. Sellistel puhkudel kaasneb aga risk, et juhul kui maksuamet ei saa tööandjalt tulumaksu kätte nõutakse see sisse hoopis töötajalt endalt. 

“Ise deklareerima minnes peab olema valmis selleks, et ise maksad ka tulumaksu,” kinnitas Rosin. Meeles tasub pidada veel ka seda, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine on väärtegu ja selle eest võib inimest karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. 

Rosina sõnul peab piiriülese töötamise puhul maksude deklareerimise juures endale selgeks tegema, mida peab ja mida ei pea deklareerima. “Sõltuvalt sellest, kas inimene on Eesti maksuresident või ei ole, on need reeglid natukene erinevad,” lisas ta.

Kui võtta näiteks aluseks, et inimene on läinud välisriiki mingisuguseks ajaks ja jäänud Eesti maksuresidendiks, siis üldiselt peaks ta Eestis ka oma välisriigis teenitud tulu deklareerima. Mõnikord tuleb ka selle välistulu pealt tulumaksu maksta. 

“Esimene asi ongi see, et inimesed, kes on välismaal tööl käinud, lihtsalt ei tule selle peale, et Eesti maksuametil võiks olla ka mingisugune huvi nende välismaal teenitud tulu suhtes,” selgitas Rosin. 

Teises riigis tööl käiv inimene peab endale selgeks tegema kõik reeglid ja asjaolud, et vältida hilisemaid segadusi nii elukoha- kui ka töökohariigiga. “Alustada tuleks sellest, et teha endale selgeks, kes on täpselt tööandja, kus ja kui kaua töötatakse. Need on esimesed asjad, mille järgi otsustada, kuidas makse maksta. Ja teinekord ei ole see üldsegi lihtne,” loetles Rosin. 

Tulumaksu poolelt on piiriülese töötamise juures läbiv reegel näiteks see, et kui oled teises riigis tööl alla 183 päeva, siis sinna riiki veel tulumaksu maksma ei pea. “See kehtib olukorras, kus sul on Eesti tööandja.” 

Tihti juhtub aga nii, et minnakse heade kavatsustega, kuid elu teeb omad korrektuurid ja selgub, et poole aastaga projekt ikkagi valmis ei saa. “See on esimene koht, kus võib tavaliselt mõni probleem tekkida. 183 päeva ei ole ka selline absoluutne reegel, seal on ka erandeid.”

Esimene erand on Rosina sõnul see, kui tööandja asub samuti sihtriigis. Sellisel juhul tuleb kohe esimesest päevast alates maksta tulumaksu sihtriigis. Teine olukord, mis ei ole ka üldse haruldane, on see, et tulumaks tuleb maksta ühte riiki ja sotsiaalmaks teise riiki. “Saadad inimese pooleks aastaks või aastaks Soome tööle, siis sel juhul võibki olla olukord, kus tulumaks tuleb maksta Soomes ja sotsiaalmaks jääb Eestisse,” tõi ta näite. 

Sellise olukorra tekkimisel peaks esmalt suhtlema sotsiaalkindlustusametiga ja taotlema teise riiki tööle minevatele inimestele “vorm A1” – see on Euroopa Liidus tunnustatud tõend, mis kinnitab, et sotsiaalmaks makstakse inimese koduriiki. 

See süsteem on välja mõeldud selleks, et väikeseid töösutsakaid teistes riikides tegeval inimesel säiliks stabiilsus. See kehtib ka neile, kelle töö ongi mööda Euroopat ringi reisida ja erinevates kohtades tööd teha. “See tagab, et ka selliselt töötavatel inimestel on olemas üks riik, kust nad oma haigusrahasid saavad või ka tulevikus pensioni hakkavad saama,” võttis Rosin teema kokku.