Põllumajandustööstusel on oluline roll Eesti majanduses, 2021. aasta seisuga moodustades koos kalandussektori ja toidutööstusega ca. 3% Eestis loodud lisandväärtusest. Samuti on tegu oluliste tööandjatega, eriti maapiirkondades, kes pakuvad tööd ligikaudu 26 200-le inimesele (4% hõivatutest) Eestis. Lisaks sellele on põllumajandussektor strateegiliselt tähtis igapäevase toidujulgeoleku tagamisel. Seetõttu on kliimamuutuste näol tegu tõelise väljakutsega, sest teekond kliimaeesmärkideni toob kaasa olulisi muudatusi senistes põllumajanduspraktikates. Tähtis on tagada, et jätkusuutlikkus ei tähendaks kohalikele tootjatele üldist toidutoodangu langust, ekspordi vähenemist ning impordi kasvu, mis võiks negatiivselt mõjuda globaalsele toidujulgeolekule ning tooks kaasa hinnatõusu.
Seega seisab põllumajandustööstus kliimamuutuste tõttu silmitsi mitmekordse väljakutsega:
1. Suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Olles tööstusharu, mis on otseselt mõjutatud muutustest looduskeskkonnas, on see väga vastuvõtlik kliimamuutuste füüsilistele mõjudele. Kliimamuutuste tõttu põllukultuuride tootlikkuse langust prognoositakse paljudes Lõuna- Euroopa riikides, samal ajal Põhja-Euroopas võib oodata paremaid põllukultuuride kasvatamise tingimusi. Vaatamata sellele, ka Põhja-Euroopas sagenevad tulevikus ekstreemsed ilmastikunähtused, mis mõjuvad põllumajandusele negatiivselt.
2. Vähendada oma osakaalu kliimamuutuste põhjustajana. Globaalne toidusüsteem toodab 21–37% maailma kasvuhoonegaaside (KHG) heitmetest, mis on rohkem kui maanteetransport, lennundus ja meretransport kokku. Kõige rohkem heitmeid (40%) tekib põllumajandusmaa ettevalmistamisel ning põllukultuuride ja kariloomade kasvatusel.
3. Tagada toidujulgeolek. Elanikkonna kasv maailmas toob kaasa ka märkimisväärse suurenemise toidu nõudluses. Lisaks sellele on Covid-19 pandeemia ja Ukraina sõda on väljatoonud rahvusvaheliste tarneahelate haavatavuse, mistõttu on kohalikul toidutootmisel oluline julgeoleku roll.
Põllumajandusettevõtted, mis mõistavad, et nende tegevusel on märkimisväärne keskkonna- ja sotsiaalne mõju, nii positiivne kui ka negatiivne, omavad konkurentsieelist, sest nende mõjude analüüside tulemusi saab kasutada positiivsete tulemuste saavutamiseks. Jätkusuutlikkus ja ESG näitajatele keskendumine on viimastel aastatel muutunud võtmesõnadeks vastutustundliku majanduse kontekstis.