Hoolimata kehvast majandusseisust, mis mõjutab ka konsultatsiooniturgu, on valdkonnas oodata teistest kiiremat kasvu.
KPMG partneri ning juhtimisnõustamise ja tehnoloogiavaldkonna juhi Tarmo Toigeri hinnangul mõjutab know-how-as-a-service ehk erialaste teadmiste ja oskuste teenusena sisseostmise vajadust nii majanduse seis, demograafia kui lahendamist vajavate probleemide keerukus.
„Kui me analüüsime kogu Eesti konsultatsioonituru osakaalu SKP-st ja võrdleme seda Põhjamaadega, siis on meil mahus veel pikk tee minna. Ent kindlasti kasvab konsultatsioonivaldkond laiemas mõistes ja seda pigem teistest turgudest kiiremini,“ leiab Toiger.
Eestis peaks tema hinnangul ennekõike kasvama just kõrgema tunnihinnaga teenuste pakkumise maht, sest inimesi ei jagu ja eksperte napib. „Meie tehnoloogiasektori osakaal SKP-st on võrreldes vana Euroopa riikidega ebaproportsionaalselt suur, mis loob samas ka nõudluse täiendavate ja kallimate teenuste järele,“ arvab Toiger.
Väljaõppe ja kogemusega inimesi napib
Üks peamisi põhjusi, miks tippeksperte – näiteks ärianalüütikuid, siseaudiitoreid, IT arhitekte või projektijuhte, aktuaare, tehnoloogiajuhte ja infoturbejuhte – töölepinguga palgale võtmise asemel üha enam teenusena sisse ostetakse, peitub Toigeri, aga ka äri- ja tarkvaraarendusettevõtte Net Group juhi Priit Kongo kinnitusel kvalifitseeritud inimeste puuduses.
„Täna on meil puudu inimestest, kes saavad ärist ja tehnoloogiast aru ning suudavad analüüsida, kuidas teha õigeid otsuseid. Meil on olemas piisavalt tehnolooge, kes oskavad piltlikult öeldes projekteerida ilusat maja, aga kas seal pärast elada ka saab või kas maja vastab vajadusele, miks see telliti, sellist suutlikkust kohtab vähe,“ tõdes Kongo. „Selleks, et tehnoloog saaks ärilise kogemuse, on vaja aega, sest äri ja tehnoloogia tasakaalustatud arusaamist ülikoolis ei õpita.“
Ka Toiger nõustub, et haridus jääb üksi lünklikuks, sest vajaka on praktilisest kogemusest ning eksperte tuleb seega ise aastate vältel välja õpetada, pakkudes pidevat täiendkoolitust.
Kogenud ekspert eeldab tipp-palka
Mehed viitavad üksmeelselt, et hea ärivaate ja laiapõhjalise kogemusega tehnoloogilise valdkonnajuhi palgale võtmisel tuleb täna arvestada vähemalt 5000-6000 eurose brutokuupalgaga. Sellele lisanduvad tööjõumaksud ja hüved, mida kõrgetasemeline spetsialist eeldab.
„Sellise inimese palkamine tasub end ära vaid stabiilse arenguga suurettevõtetele, mis vajavad pidevat tehnoloogilist juhtimist, strateegilist planeerimist või meeskonna ülesehitamist ning mis suudavad maksta konkurentsivõimelist palka. Vahel on ka ettevõtte tehnoloogia väga spetsiifiline või valdkond tundlik, eeldades põhjaliku siseteadmisega inimest – sel juhul on mõistlik tehnoloogiajuht tööle võtta,“ arvas Kongo.
Alustavatel ettevõtetel enamasti aga selliseid rahalisi võimalusi ei ole. Sageli ei vaja ka suuremad ettevõtted täiskohaga tehnoloogiajuhti või vajavad olemasolevale valdkonnajuhile mõne arendusprojekti elluviimiseks spetsiifilisemate teadmistega ajutist mõttekaaslast.
„Sel juhul on mõistlikum osta see ekspert koos teda toetava meeskonnaga sisse teenusena. See on kiirem lahendus ilma pika värbamisprotsessi ja püsikuludeta,“ ütles Kongo.
Ta lisas, et tulles maailmast, kus müüakse ennekõike tunnihinda ja tehnilisi oskusi, võib äriväärtuse pakkumisele keskendunud konsultatsiooni hind tunduda kallis, ent see on töölepingust paindlikum ning klient võib tunni aja eest saada elu nõuande.
Ärikonsultatsioonifirmade esindajad tõid näite, et kui tehnilise valdkonnajuhi palgafond on ettevõttele umbes 8000 eurot kuus, võib tehnoloogia- või infoturbejuhi täna Eestis teenusena sisse osta 3000-5000 eurose kuueelarvega või umbes 1000 eurose päevahinnaga ning lepingu seejuures iga kell üles öelda. Nii kaasneb oskusteabe sisseostmisega vaid teenuse kulu, mis on võrreldes personalikuludega hästi prognoositav.
Äris aina komplekssemad probleemid
Nõudlus ärikonsultatsiooni järele kasvab ka aina keerukamaks muutuva ärimaailma tõttu. Probleemid, mida me lahendasime kümme aastat tagasi ja need, mida me täna lahendame, on Toigeri hinnangul väga erinevad.
„Me oleme KPMG-s tõdenud näiteks hüppelist nõudluse kasvu turvajuhtide teenuse järele. Infoturve on muutunud väga oluliseks, ettevõtted on pideva ründe all ja inimesi, kes oskavad infoturbe tegevusi korraldada, lahti jäetud uksed sulgeda ja ettevõtet kaitsta, on aina keerulisem leida,“ tõdes Toiger.
„Konsultatsioonifirmade eelis on see, et me saame infoturbeeksperte kasutada mitmes kohas – üks inimene suudab katta mitut ettevõtet samaaegselt. Läbi hinnastamise suudame maksta neile kõrgtasemel palka. Samas saab klient endale turvajuhi kui kontrollpunkti ning mitmekülgsete kompetentsidega tiimi tema selja taga,“ tõi Toiger välja, kuidas võib oskusteabe sisseostmise väärtus olla märksa suurem kui ühe inimese palkamine.
Tehisaru muudab oluliseks inimotsused
Turvariskide kõrval on sektorit ning tehnoloogiajuhtide tähtsust Kongo hinnangul mõjutamas ka tehisintellekti areng.
„Tarkvara programmeerimine liigub inimestelt üha enam arvutile. Planeerimine, juhtimine ja tark otsustamine on aina olulisem ning kuna seda ei suuda tehisaru veel lähiaastakümnetel teha, on tehnoloogiajuhtide roll ja tema teenuste pakkumine tõusvas trendis,“ tõdes Kongo.
Ta lisas, et ka ettevõtete tehnoloogilised lahendused ja nende muutmine on üha keerukam. Kui esimese põlvkonna süsteemide ülesehitamisel oli Kongo hinnangul oluline eelkõige tehnoloogiline võimekus, sest asju ehitati üles nullist, siis nüüd on esimene kiht tehnoloogiat peale kallatud igal pool, nii avalikus kui erasektoris.
„Esimestel inseneridel oli sisuliselt võimalus projekteerida lennuk maa peal ja siis ta tõusis lendu. Täna lennuk lendab ja sa pead ta välja vahetama õhus, viies kliendid sõidu pealt vanast lennukist uude üle,“ kirjeldas Kongo, lisades, et kümned integratsioonid ja tuhanded kliendid ei tohi uuenduste käigus „maha“ kukkuda, mistõttu tuleb vigade vältimiseks teha õigeid otsuseid.
Kuigi Eestis tehakse seda veel vähe, on teistes riikides Toigeri kinnitusel aina tavalisem, et otsuste kvaliteedi parandamiseks küsitakse nõu välistelt partneritelt. Kui Põhjalas ostetakse näiteks projektijuhi, ärianalüütiku ja tehnoloogiajuhi teenuseid aktiivsemalt sisse, siis Eestis oleneb seesuguste äriväärtust loovate teenuste sisseostmine tema sõnul ettevõtete suurusest ja keerukusest ning majanduslikust olukorrast.
Äriteenused on volatiilsed
Mõlema juhi sõnul on äriteenused ja -konsultatsioonid olulisel määral mõjutatud ka üldisest majanduskeskkonnast. „Kõik püüavad kulusid vähendada ja siis kärbitakse ka sisseostetavaid teenuseid – kui need pole just otseste kohustuste või riskidega seotud, mida ignoreerida pole võimalik,“ tõdes Toiger ning tõi näitena siseaudiitori ja infoturbe.
Kuigi kliendid on täna ettevaatlikud, prognoosivad nii Toiger kui Kongo konsultatsiooniteenustele kasvu ning täna Eestis veel veidi madalamate hindade tasandumist Põhjamaadega.
„Kui majanduskasvu ajal võeti rohkem kalleid juhte palgale, siis majanduslanguse oludes püütakse õhemate majasiseste juhtimiskihtidega hakkama saada, mis loob tulevikus aga omakorda võimaluse konsultatsiooniteenuste müügiks,“ ennustas Net Groupi juht.