Julgeolekumaksu pakett

Rahandusministeerium on avalikustanud julgeolekumaksu seaduse eelnõu, mille kohaselt:

• maksustatakse residendist füüsilise isiku tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 12–22 sätestatud tulu ja mitteresidendi TuMSi §-s 29 sätestatud tulu;
• maksustatakse ettevõtluskontole laekunud tulu;
• maksustatakse residendist äriühingu majandusaasta kasum ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum;
• tõstetakse käibemaksumäära.

Füüsiliste isikute tulu maksustamine

Eelnõu järgi peaksid füüsilised isikud alates 2026. aastast hakkama maksma 2% julgeolekumaksu. Üldpõhimõte on, et maksustatakse kõik füüsilise isiku tulud, arvestamata mahaarvamistega, mida võimaldatakse tulumaksukohustuse arvestamisel.

Juriidilised isikud, kes teevad füüsilistele isikutele julgeolekumaksuga maksustatud väljamakseid, peavad sarnaselt muude maksudega kinni pidama ka julgeolekumaksu, mis deklareeritakse ja tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tulu, millelt ei ole julgeolekumaksu kinni peetud, deklareerib maksumaksja ise hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks.

Seega kuuluvad maksustatava tulu hulka:

• palgatulu, sh välisriigis töötamise eest saadud palgatulu ja meremeeste töötasu;
• ettevõtlustulu,
  • arvestamata füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) erikontol oleva summa kasvu ning TuMSi § 32 lõikes 4 ja 4¹ sätestatud täiendavaid kuni 5000 euro suuruseid mahaarvamisi FIEdele, kes
    • saavad tulu omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest või
    • saavad tulu neile kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ning Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetusest;
• vara võõrandamisest saadud kasu,
  • arvestamata füüsilisele isikule kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetusest maksustamisperioodil täiendavalt maha arvatavat kuni 5000-eurost summat;
  • kusjuures investeerimiskonto kasutamisel maksustatakse investeerimiskontolt tehtavate väljamaksete osa, mis ületab kontole tehtud sissemakseid. Küll aga tuleb silmas pidada, et maksustamisele kuuluvad investeerimiskontole laekuvad intressid ja välisriigist saadud dividendid;
• litsentsitasu ja renditulu, arvestamata eluruumi üürist saadud tulust TuMSi § 39¹ alusel tehtavat 20% mahaarvamist;
• intressid;
• dividendid,
  • sh välisriigist saadud dividendid, olenemata sellest, kas dividendid kuuluvad tulumaksuga maksustamisele või mitte;
  • kusjuures maksust on vabastatud residendist äriühingu poolt makstud dividendid, mis on maksustatud TuMSi § 50 alusel;
• pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;
• kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondidest,
  • kusjuures julgeolekumaksuga maksustatakse ka mõned tulumaksust vabastatud tululiigid: TuMSi § 20¹ lõikes 3 ja § 21 lõikes 4 nimetatud teatud tingimustele vastavad kohustusliku ja vabatahtliku pensionisamba väljamaksed;
• maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu.

Julgeolekumaksuga ei maksustata juriidiliste isikute poolt tehtud erisoodustusi, kingitusi, annetusi ja makstud dividende, mida maksustatakse tulumaksuga TuMSi § 48–53 alusel.

Mitteresidendist füüsilised isikud maksavad julgeolekumaksu TuMSi § 29 alusel tulumaksuga maksustatavalt tulult, arvestamata TuMSi §-s 31¹ lubatud mahaarvamisi, kui see ei ole vastuolus topeltmaksustamise vältimise lepinguga.

Äriühingute kasumi maksustamine

Üldreegel näeb ette, et 2% julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha majandusaasta tulumaksueelne kasum, millest on maha arvatud:

• kasumis sisalduv dividend, mille aluseks olev kasum on maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt 10%. Kui saadud dividendi kasumiaruandes tuluna ei kajastata, siis mahaarvamist teha ei saa;
• välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum.

Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju all olevad äriühingud, mida sihtfinantseeritakse, maksustatakse julgeolekumaksuga aruandeaasta maksueelse kasumi sihtfinantseerimise netomeetodi korral. Sellisest kasumist tehakse eespool nimetatud mahaarvamised.

Julgeolekumaks peaks kehtima 2026.–2028. aastal. Kuna maksuobjektiks on majandusaasta kasum, siis on maksuarvestuse korda täpsustatud nende ettevõtete puhul, kelle majandusaasta erineb kalendriaastast. 2026. aastal lõppeva ning 2028. aastal algava majandusaasta maksueelne kasum maksustatakse proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad vastavasse aastasse. Saadud dividendid ja püsivale tegevuskohale omistatud kasum võetakse samuti arvesse sama proportsiooni alusel.

Julgeolekumaksu tasutakse avansiliste maksetena. 2026. aasta avansiliste maksete aluseks on pool 2025. aastal lõppenud majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist. Sellelt summalt arvestatud maks tasutakse kahes võrdses osas 10. septembriks ja 10. detsembriks. Kui 2025. aastal lõppenud majandusaasta aruanne on esitamata, võetakse aluseks viimane esitatud aruanne. Sama põhimõtet järgitakse ka edaspidi – kui majandusaasta aruanne on tähtajaks esitamata, arvestatakse avansilise makse suurus viimase esitatud aruande alusel.

2027. ja 2028. aastal tuleb avansilised maksed tasuda 10. märtsiks, 10. juuniks, 10. septembriks ja 10. detsembriks. Esimesel poolaastal arvestatakse avansiline maksusumma ühelt neljandikult eelmise või üle-eelmise majandusaasta kasumilt olenevalt sellest, kas aruanne eelmise majandusaasta kohta on juba esitatud või mitte. Teisel poolaastal võetakse kvartaalse makse aluseks veerand eelmise majandusaasta kasumist.

Krediidiasutused, nende filiaalid ja börsiettevõtted peavad edaspidi tasuma avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud maksueelselt kasumilt, millest on maha arvatud samas kvartalis saadud dividendid ja püsiva tegevuskoha kasum.

Lõplik julgeolekumaksu summa, millest on maha arvatud avansilised maksed, deklareeritakse ja tasutakse hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Käibemaks

Julgeolekumaksu pakett hõlmab ka käibemaksuseaduse (KMS) muudatust, mille järgi käibemaksu standardmäär tõstetakse 24 protsendini 1. juulil 2025.

Ühtlasi lühendatakse sama ajani ka KMSi § 46 lõigetega 24 ja 25 kehtestatud õigust rakendada 20% maksumäära. Praeguse KMSi sõnastuse alusel võib käibemaksukohustuslane rakendada 20% käibemaksumäära kuni 2025. aasta lõpuni, kui

• ta lähtub käibemaksu arvestamisel kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast, mille kohaselt tekkis käive 2024. aastal, kuid ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati varem;
• ta oli enne 1. maid 2023 sõlminud kirjaliku lepingu, mis nägi ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20% määraga käibemaks, ning lepingus ei ole ette nähtud maksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

Uuesti peaks käibemaksumäär langema 22 protsendile 2029. aasta jaanuaris.

Julgeolekumaksu seaduse eelnõuga saab tutvuda siin.