Töö- ja vaba aja segunemine ning kaugtöö ulatuslik levik tähendavad, et ka pühade ajal võetakse vahel arvuti lahti. KPMG küberturvalisuse teenuste juht Mihkel Kukk tuletab meelde, et eriti ärikasutajad peavad arvestama riskidega, mis kaasnevad kontorist väljas töötamisel.
Enne puhkuseid tasub ettevõtetel üle vaadata, kuidas on kavandatud süsteemi tarkvarauuendused ning kas on tagatud organisatsiooni veebilehe toimimine. Seda kõike ootamatuste vältimiseks, ajal kui IT eest vastutavad töötajad on puhkusel.
„Ütlematagi on selge, et tarkvara ja viirusetõrje peab olema uuendatud, seda igas olukorras. Kontorist väljas tuleb avaliku ja turvamata wifi-võrgu asemel kasutada kas mobiiliandmesidet või VPN-ühendust, mis ei luba võõrastel netiliiklust jälgida,“ ütleb Kukk. Samuti on mõistlik sülearvuti kõvaketas krüpteerida. Telefonis tuleb kasutada nii ekraanilukku, krüpteerimist kui ka kaughaldust, et vajadusel saaks seadme asukoha tuvastada või selle sisu kaugelt kustutada, et vältida andmeleket.
Ka lennukis, hotelli fuajees või mujal avalikus kohas arvutit lahti lüües tasub mõelda, kas ekraanil nähtavad dokumendid peaksid olema võõraste silmade eest varjatud. Abi on ekraanifiltrist, mis aitab peita sisu teiste eest. „Samuti ei ole sülearvutit mõistlik jätta valveta. Isegi kui on vaja vaid korraks arvuti juurest lahkuda, tuleb koodi või sõrmejäljega turvatud ekraanilukk sisse lülitada,“ lisab KPMG ekspert.
Alati tuleb ettevaatlikult suhtuda meilidega saadetud linkidesse. Enamus on kokku puutunud ähvardavate, justkui „Eesti politsei“ või tuntud ettevõtete poolt saadetud õngitsuskirjadega, mille eesmärgiks andmepüük või rünnak lunavaraga. Kahjuks esineb ikka ja jälle juhtumeid, kus meili saaja on petturite õnge läinud.
KPMG rahvusvaheliste uuringute põhjal on 90 protsenti ettevõtetest läbi elanud vähemalt ühe küberrünnaku ning 26 protsenti neist juhtumitest pani firma tegevuse ajutiselt seisma.
