Maailma suurfirmade tippjuhtide kindlustunne on peale pandeemiat jõuliselt taastunud ning ligi kolmveerand neist usub maailmamajanduse heasse käekäiku, näitab hiljuti läbi viidud uuring KPMG CEO Outlook. Kõige suuremaks äririskiks peetakse geopoliitilisi pingeid ning kolmveerand juhtidest pelgab, et kõrged intressid pärsivad tõsiselt majandusaktiivsust.
Kui mullu pidas 71% vastanutest järgmise kolme aasta majandusarenguid soodsaks, siis tänavu arvab nii 73% äriliidritest. Samas on tegevjuhtide kindlustunne oma ettevõtte kasvuväljavaadete suhtes kolme aasta madalaim; 2020. aasta alguses oli 85% tegevjuhtidest oma ettevõtte kasvuväljavaadetes kindlad, võrreldes 77%-ga sel aastal.
KPMG korraldatud uuringus tõusis riskide nimekirjas esimeseks geopoliitikast tulenev ebakindlus, millele järgnevad ettevõtete igapäevategevusega seotud küsimused ning tehnoloogiline mahajäämus, mida mullu nimetati kõige sagedamini. Suure hüppe tegi eelmisel aastal marginaalset rolli mänginud tarneahelate risk, millele järgnevad mured regulatsioonidega.
„Maailma suurfirmade kindlustunne on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui keset pandeemiat, 2021. aasta veebruaris oli see näitaja 42%, siis kahe ja poole aastaga on see paranenud ligikaudu kaks korda. Kuid murekohti jätkub ning geopoliitika kerkimine kõige suuremaks äririskiks ei ole üllatav. Tänaseks oleme olukorras, kus lisaks sõjale Ukrainas, pingetele Aafrikas ja Kaug-Idas kõnelevad relvad nüüd Lähis-Idas. Eesti perspektiivist loob geopoliitika pikemas perspektiivis rohkem võimalusi, kuna tarneahelad muutuvad lokaalsemaks. Lühiajalist lohutust pakkuda pole,“ ütles KPMG Balticsi partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.
Äriliidritest 77% tunneb muret, et lähema aasta jooksul võib intressimäärade tõus ja rahapoliitika karmistamine potentsiaalset või praegust majanduslangust pikendada. Järgmise kolme aasta jooksul võib 77% vastanute arvates elukalliduse surve mõjutada negatiivselt nende organisatsiooni käekäiku.
Varasemast enam tähtsustub vastutustundlik käitumine, sest 71% tippjuhtidest on valmis loobuma tulutoovast, kuid mainet kahjustavast ärist. Kuna geopoliitikat näevad juhid suure riskina, siis 61% tegevjuhtidest leiab, et nad võtaksid poliitiliselt või sotsiaalselt vastuolulistes küsimustes avaliku seisukoha, hoolimata juhtkonna kõhklustest.
Tehisaru on tulutoov, kuid meelitab ligi küberkelme
Käesoleva aasta suur moesõna, tehisaru (AI), on äriliidritele prioriteetne teema. Uuringu kohaselt investeerib neist 70% tugevalt generatiivsesse AI-sse, mida nad peavad tulevikus konkurentsieeliseks. Seejuures pooled tippjuhid loodavad, et investeering tasub ära kolme kuni viie aastaga.
Kuid AI puhul pole taevas sugugi pilvitu. KPMG äsjane globaalne tehnoloogiaaruanne märkis, et 55% organisatsioonidest on vajutanud automatiseerimisele pidurit, kuna nad on mures, kuidas AI-süsteemid otsuseid teevad. Ja kuigi AI võib aidata küberrünnakuid tuvastada, arvab 82% tippjuhtidest, et see võib kaasa tuua ka uusi ohte ja ründeviise. Seejuures ei ole ligikaudu veerand tippjuhtidest endiselt valmis võimalikuks küberrünnakuks, kuid veidi üle poole (53%) siiski seda on.
Uuring KPMG CEO Outlook toimus üheksandat korda. Uuring viidi läbi augustis ja septembris 2023 ning kokku küsitleti 1325 tegevjuhti eri maailmajagudes. Uuringus osalenud kõigi ettevõtete aastakäive on üle 500 miljoni USA dollari ja kolmandikul küsitletud ettevõtetest on aastakäive üle 10 miljardi dollari. Uuring toimus 11 riigis: Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Hiinas, Hispaanias, Indias, Itaalias, Jaapanis, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Esindatud olid sektorid nagu finantsteenused, autotööstus, jaekaubandus, energeetika, tehnoloogia ja telekommunikatsioon, taristuteenused ja teised.
KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu-, õigus- ja ärinõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtjate võrgustik, liikmesfirmadega 144 riigis, kus töötab kokku üle 236 000 spetsialisti. Eestis tegutseb KPMG alates 1992. aastast ja ettevõttes töötab üle kahesaja viiekümne audiitori ja nõustaja. Eesti KPMG partnerettevõttes Soome KPMG-s töötab ligi 2000 ning Põhjamaades kokku ligi 6000 asjatundjat.