Teemad:
- Pakendiseaduse muudatused;
- Kohtulahend – piiriülene ühinemine;
- Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS);
- DORA määrus.
Pakendiseaduse muudatused
1. mail 2023 jõustuvad mitmed pakendiseaduse täiendused.
Anname ülevaate neist muudatustest, mis puudutavad pakendiaruandlust.
• Väiksemate pakendiettevõtjate erisus
Alates 1. maist peavad kõik pakendiettevõtjad sarnaselt hakkama täitma pakendiseadusest tulenevaid kohustusi või andma nende täitmise üle taaskasutusorganisatsioonile.
Kuni 1. maini ei laienenud ettevõtjale, kes laseb turule aastas kuni 100 kg plastpakendeid ja 200 kg muud pakendimaterjali, kohustus esitada pakendiregistrile pakendiaruanne ning võtta tarbijalt tasuta tagasi müüdud kauba müügipakendeid ja pakendijäätmeid.
• Ühekordselt kasutatavad plasttooted
Pakendiettevõtjad peavad edaspidi edastama pakendiregistrile andmed ka ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta. Info tuleb esitada Eesti turule lastud plastist joogipudelite koostises oleva ringlusse võetud plasti sisalduse kohta, mis on arvutatud turule lastud plastist pudelite keskmisena.
Kuna eesmärk on vähem tarbida ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse, pannakse ettevõtjatele lisaks kohustus koostada ja avalikustada nende toodete tarbimise vähendamise tegevuskava. Tarbimine peab kahanema 2026. aastaks. Sätestatakse ka ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite taaskasutamise sihtarvud.
• Müügikohas üleantavad plastkandekotid
Alates 1. maist 2023 peavad kõik pakendiettevõtjad pidama arvestust müügikohas tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta ning esitama need andmed pakendiregistrile, olenemata sellest, kui suure müügikohaga on tegu. See kohustus laieneb ka e-kauplejatele. Seni tuli seda teha ainult siis, kui müügikoha pindala oli üle 100 ruutmeetri.
• Volitatud esindaja määramine
Pakendiseadus sätestab välismaistele pakendiettevõtjatele, kes lasevad Eesti turule pakendeid ja kellel ei ole Eestis asukohta, kohustuse määrata endale volitatud esindaja. Selleks tuleb koostada tähtajaline või tähtajatu kirjalik volitus, milles on välja toodud ülesanded, mida esindaja täidab välisriigi pakendiettevõtja nimel.
Täiendava info nii nende ning teiste jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja tubakaseaduses tehtud muudatuste kohta leiab SIIT.
Äriühingute piiriülene ühinemine
Riigikohus tühistas Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksu- ja vaideotsuse ning rahuldas kaebaja kassatsioonkaebuse vaidluses selle üle, millise päeva seisuga tuleb koostada bilanss ja arvutada maksustamisele kuuluvad omakapitali väljamaksed.
Emaettevõte STMT Telco Trading OÜ ühines tütarettevõtjaga UAB STMT (Leedus asutatud juriidiline isik). Ühinemislepingus märgiti ühinemise bilansi päevaks 1. oktoober 2018 ning emaettevõte STMT Telco kustutati Eesti äriregistrist 21. märtsil 2019.
Ühinemisel tegi STMT Telco omakapitalist väljamakse, mille pealt kohustas MTA maksuotsusega tütarettevõtjat kui ühendavat ühingut tasuma tulumaksu. Maksuhaldur leidis, et omakapitali väljamakse tehakse ühinemise bilansi päeva, mitte registrist kustutamise päeva seisuga. Lisaks tõi MTA välja, et ühinemisel koostatakse lõppbilanss ühinemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga. Pärast seda päeva ja eeldusel, et ühinemine viiakse lõpuni, on kõik tehingud majanduslikult teinud ühinenud äriühing.
Kuigi madalama astme kohtud leidsid, et MTA otsus tuleb rahuldada, võttis riigikohus vastupidise seisukoha, sest materiaalõiguse normi oli ebaõigesti kohaldatud. Riigikohtu halduskolleegium põhjendas oma otsust järgmiselt:
– ühinemise bilansi päevast lähtumine ei ole kooskõlas tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 22 sisu ja eesmärgiga. Ekslik on seisukoht, et TuMS § 50 lg 22 ei määra kindlaks maksustatava omakapitali suuruse fikseerimise aega. See aeg on määratud maksustatava sündmuse kaudu, milleks on isiku registrist kustutamine;
– äriühingute piiriülese ühinemise korral tuleb TuMS § 50 lg 22 rakendamiseks arvutada tulumaksu kohustus äriühingu omakapitali väljamakselt ühingu Eesti äriregistrist kustutamise seisuga, mitte ühinemise bilansi päeva seisuga. Tulumaksu peab deklareerima ja tasuma õigusjärglane ehk välismaa äriühing;
– maksukorralduse seaduse § 57 järgi säilib ühingul raamatupidamiskohustus ka pärast ühinemise bilansi päeva, ning kuigi ühing ei pea enam koostama majandusaasta aruannet, on raamatupidamisregistrite alusel võimalik tuvastada omakapitali suurus ning sellest lähtuvalt ka maksukohustus omakapitali väljamakse tegemisel.
Kohtulahendiga saab tutvuda SIIN.
Riik hakkab hindama osade Eestisse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsust
Riigikogu võttis 2023. aasta jaanuaris vastu välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS), mille alusel hakkab riik hindama Euroopa Liidu (EL) välistest riikidest Eestisse tehtavate teatud välisinvesteeringute usaldusväärsust, et tagada Eesti ja teiste ELi liikmesriikide julgeolek ja avalik kord. Seadus jõustub küll alles 1. septembril 2023, kuid see on ettevõtjatele tähtis juba praegu, kui planeeritakse kaasata investeeringuid väljastpoolt ELi.
Seaduse järgi on teatud juhtudel vaja välisinvesteeringuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) luba, mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või mõne muu ELi liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Sellist välisinvesteeringut, mille jaoks on luba vaja, ei tohi lõpule viia enne loa saamist.
DORA määruse mõjud õigus- ja IT-osakondadele
Koos finantssektori üha suureneva digitaliseerumisega pööratakse üha enam tähelepanu sellega seotud riskidele. Viimased juhtumid Eestis (SEB, Luminor), Rootsis ja juba mõne aasta eest Soomes on näidanud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud intsidente tuleb ette sagedamini. Küllap on turuosalised juba märganud, et Eesti ja Soome finantsjärelevalves on hakatud panema suuremat rõhku IKT-riskide juhtimisele. Seega muutuvad IKT-riskide maandamise kvalitatiivsed nõuded üha olulisemaks.
17. jaanuaril 2025 jõustub EL-i määrus nr 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust (DORA) ja mida kohaldatakse suure osa finantssektori suhtes. Enne DORA jõustumist on aga oodata veel mitmeid regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid.
DORA määrusega soovitakse parandada finantssektori digitaalset tegevuskerksust ja leevendada IKT-ga seotud riske. Ehkki kõik DORA nõuded ei ole täiesti uued, tuleb märkida, et DORA eesmärk on ühtlustada IKT-riskidega seotud seniseid nõuded ja neid ajakohastada osana operatsiooniriski nõuetest, mida on seni käsitletud EL-i eri õigusaktides või mittesiduvates IKT-alastes standardites ning suunistes. Varasemad nõuded keskendusid operatsiooniriskile (sealhulgas IKT-riskidele) peamiselt kvantitatiivsest vaatenurgast mitte spetsiifilistele kvalitatiivsetele standardetele, mis käsitlevad IKT-intsidentide kaitsmise, avastamise, leevendamise, taastamise ja kõrvaldamise võimet või aruandlus- ja digitaaltestimise võimalusi. Seega püütakse DORA-ga kõrvaldada praegused vajakajäämised ja ühtlustada IKT-riskide juhtimise kvalitatiivseid nõudeid ELi tasandil.