2023. aasta 5. jaanuaril jõustus CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive), mis seab Euroopa Liidu üleselt ettevõtetele kestlikkuse aruande koostamise kohustuse. Liikmesriikidel on aega kuni 6. juulini 2024.a., et antud direktiiv ka kohalikesse seadustesse üle võtta.
Kellel ja millal on kohustus kestlikkuse aruanne koostada?
- Kõik suured avaliku huvi üksused, kellel on üle 500 töötaja, peavad avaldama esimese kestlikkusaruande 2024. aasta kohta.
- Kõik suurettevõtted peavad avaldama esimese kestlikkusaruande 2025. aasta kohta. Ettevõte on suurettevõte, kui kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandekuupäeva seisuga ületatud: müügitulu 40 miljonit eurot, varad 20 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv 250.
- Väikesed ja keskmise suurusega avaliku huvi üksused peavad aruande esitama 2026. aasta kohta, kuid neil on ka võimalus kasutada esimesel kahel aastal aruande esitamise vabastust.
Eelpool mainitud suuruse piirmäärad kehtivad ka konsolideeritud aruannetele. Seejuures on aruande koostamise vabastus nendel suurettevõtetel, kelle emaettevõte koostab direktiivikohase kestlikkusaruande, mis hõlmab antud ettevõtet ja selle tütarettevõtteid, juhul kui neid on.
Aruandlusstandardid
CSRD direktiiviga seati ka aruande koostamiseks vajalike standardite koostamise kohustus EFRAG-le (European Financial Reporting Advisory Group).
EFRAG alustas ESRS (European Sustainability Reporting Standards) standardite väljatöötamist juba 2021. aastal ning avaldas kolmeteistkümne standardi lõplikud eelnõud Euroopa Komisjonile kommenteerimiseks 15. novembril 2022. (vt https://www.efrag.org/lab6#subtitle2)
EFRAG töötab hetkel välja täiendavaid sektori spetsiifilisi standardeid, mille esimesed versioonid avaldatakse kommenteerimiseks lähikuude jooksul.
Tänaseks avalikustatud standardid |
Veel avalikustamata standardid |
||
Üldised standardid |
Sektori spetsiifilised standardid |
||
VKE-dele mõeldud aruandlusstandardid |
|||
Teemapõhised sektoriülesed standardid |
|
||
Keskkond |
Sotsiaalne sfäär |
Juhtimine |
|
ESRS G1 Äriline käitumine |
|||
|
|||
|
|||
Kõigile kohustuslikud avalikustamisnõuded
Avalikustamisnõuded jagunevad laias laastus kahte eri liiki:
- Kõikidele kohustuslikud, olenemata olulisuse analüüsi tulemustest;
- Kohustuslikud, kui tegemist on ettevõtte jaoks olulise valdkonnaga, lähtudes olulisuse analüüsi tulemusest.
Kõikidele kohustuslikud avalikustamisnõuded on järgnevad:
- Standardi ESRS 2 „Üldised avalikustamisnõuded“ kõik avalikustamisnõuded (14 avalikustamisnõuet, mille alla käib suurusjärgus 120-130 andmepunkti);
- Standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ kõik avalikustamisnõuded (12 avalikustamisnõuet, mille alla käib suurusjärgus 130 andmepunkti);
- Euroopa Liidu seadustest tulenevad kohustuslikud andmepunktid (leitavad ESRS 2 lisa C), mis lisavad eelmistes punktides mainitud standarditele veel kuni 50 andmepunkti avalikustatavale infole teistest teemapõhistest standarditest;
- Standardi ESRS S1 „Oma töötajad“ avalikustamisnõuded 1-9, kui ettevõttel on üle 250 töötaja.
Kahe olulisuse perspektiivi põhimõte
Lisaks eelnevalt mainitud kohustuslikele avalikustamisnõuetele on igal ettevõttel kohustus viia läbi nn kahe olulisuse perspektiivi analüüs (ing.k. double materiality assessment) ja selgitada kestlikkuse teemad, mille suhtes tuleb täiendavalt infot avalikustada.
ESRS 1 kirjeldab, mis on kahe olulisuse analüüsi läbiviimise põhimõte ja mida peab selle läbiviimisel arvestama. Analüüs on nime saanud lähtudes kahest dimensioonist, mida analüüsis arvestama peab: impact materiality (mõju olulisus) ja financial materiality (finantsiline olulisus).
Kestlikkusteema võib olla oluline tulenevalt sellest, et ettevõtte tegevusel on tegelik või potentsiaalne positiivne või negatiivne oluline mõju ümbritsevale keskkonnale või inimestele.
Kestlikkusteema on oluline finantsilisest aspektist, kui see võib mõjutada oluliselt ettevõtte praeguseid või tuleviku rahavooge, ettevõtte arengut, finantstulemusi, konkurentsivõimet, kapitalikulukust või finantseerimise kättesaadavust lühi, kesk- või pikaajalises plaanis.
ESRS 1 lisas F on ka ülevaatlik skeem, kuidas tuvastada endale asjakohased avalikustamisnõuded.
Aruande auditeerimine ja avalikustamine
Aruanne peab olema auditeeritud ning seejuures võib olla audiitoriks nii raamatupidamise aastaaruande audiitor või mõni teine audiitor.
Eelnevalt oleme kirjutanud CSRD direktiivist, millest tulenes aruandlusstandardite koostamise vajadus, järgmistes artiklites: „Muudatused CSRD direktiivi jõustumise ajakavas“ ja „Alanud on ESG ja kestlikkuse aruandluse uus ajastu. Kas oled CSRD direktiiviks valmis?“