Kohtulahendid
Tühistatud vastutusotsus
Riigikohus tühistas Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse ning tegi kaebaja kasuks uue otsuse.
Maksu- ja Tolliamet kohustas vastutusotsusega kaebajat tasuma solidaarselt ettevõtte maksuvõlga, mis tekkis kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal maksudeklaratsioonidel (KMD ja TSD) esitatud andmete alusel. Harju Maakohus lõpetas äriühingu pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Maksuhaldur leidis, et äriühingu varatuks muutumisel on süü kaebajal. Kaebaja juhtimisel jätkas äriühing maksejõetus olukorras edasitegutsemist ning läks üle sularahas arveldamisele, rikkudes seeläbi korraldamiskohustust ja teiste võlausaldajate põhjendamatu eelistamise tulemusena maksude tasumiskohustust. Lisaks põhjendas maksuhaldur, et maksejõuetus olukorras edasitegutsemine ning maksukohustuse juurdetekitamine sularahas arveldamise kaudu viitab tahtlikule tegevusele ning maksuvõlg oleks olnud välditav, kui kaebaja oleks õigel ajal õigeid meetmeid kasutades restruktureerinud äriühingu tegevuse ning vältinud sularahas arveldamist.
Kuigi madalama astme kohtud leidsid, et vastutusotsus tuleks rahuldada, võttis riigikohus vastupidise seisukoha. Riigikohtu halduskolleegium põhjendas oma otsust järgmiselt:
- maksuhaldur heidab kaebajale ette maksejõuetus olukorras tegevuse jätkamist, sularahaga arveldamisele üleminekut ja äriühingu tegevuse restruktureerimata või lõpetamata jätmist. Osaühingu tegevuse ümberkujundamine või osaühingu lõpetamine on aga osaühingu osanike otsustuspädevuses (äriseadustiku § 176 p 2);
- juhul, kui maksuhaldur tuvastab menetluses, et mingil ajahetkel oli äriühing muutunud maksejõuetuks, tuleb seda asjakohaselt põhjendada, analüüsides juhatuse liikme selgitusi ja tõendeid maksejõuetuse kohta. Vastutusotsus peab olema täpne, selge ja motiveeritud. Kohustused ja nende õiguslikud alused, mida juhatuse liige on rikkunud, tuleb välja tuua konkreetselt ja üheselt mõistetavalt;
- sularahas arveldamine pole ühegi õigusnormi alusel keelatud. Samuti ei tähenda sularahas arveldamine äriühingu likviidsete vahendite vähenemist, kui pole kindlaks tehtud raha väljaviimist äriühingust;
- vastutusotsuse analüüs on puudulik tuvastamaks kaebaja tahtlikkust. Vastutusotsuses pole nimetatud, millisest seadusest tuleneva kohustuse vastu kaebaja eksis ning milline oleks olnud õiguspärane käitumisviis.
Riikidepõhine aruanne (Country-by-Country report või CbC report)
Pärast majandusaasta lõppu on oluline meeles pidada, et selle järel peavad suurkontsernide Eesti maksuresidendist liikmed teavitama kuue kuu jooksul Maksu- ja Tolliametit riikidepõhise aruande esitajast ja tema maksuresidentsusest.
Riikidepõhine aruanne on rahvusvahelise kontserni aruanne, mis sisaldab teavet kontserni tulu, kasumi/kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- ja aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara kohta, samuti kontserni liikmete põhitegevusalade kohta. Riikidepõhine aruanne täidetakse eraldi iga riigi kohta, kus kontsern tegutseb. Aruanne tuleb esitada kontsernil, mille konsolideeritud tulu möödunud majandusaastal oli vähemalt 750 miljonit eurot.
Praktikas esitab riikidepõhise aruande üldjuhul kontserni emaüksus või muu kontserni poolt määratud üksus. Suurkontserni kuuluv Eesti ettevõte peab teavitama maksuhaldurit, milline kontserni liige esitab riikidepõhise aruande ja millises riigis aruande esitaja on maksuresident.
Kui kontserni majandusaasta lõppes 31.12.2022, tuleb Eesti ettevõttel esitada teavitus hiljemalt 30.06.2023.
Siirdehindade määramine ja dokumenteerimine
Majandusaasta lõpus on vaja üle vaadata lõppenud majandusaastal seotud isikutega tehtud tehingute siirdehinnad ning vajadusel neid korrigeerida, et need vastaksid turuväärtusele. Samuti on tähtis silmas pidada, et alanud majandusaastaks kokku lepitavad siirdehinnad on kooskõlas turutingimustega ja tagavad turuväärtusele vastava tulemi.
Eestis tuleb siirdehindade dokumentatsioon koos tehingute turuväärtust tõendavate võrdlusandmetega esitada maksuhaldurile 60 päeva jooksul pärast seda, kui maksuhaldur seda nõuab. Mitmetes riikides tuleb aga sama dokumentatsioon esitada maksuhaldurile seaduses sätestatud kuupäevaks. Eesti ettevõtetel, kes tegutsevad ka teistes riikides tütarühingute, filiaalide või muude üksuste kaudu, on soovitatav kontrollida siirdehindade reegleid neis riikides, sest trahvid reeglite rikkumise eest võivad olla märkimisväärsed. Eesti lähiriikidest kehtib siirdehindade dokumentatsiooni esitamise kohustus näiteks Taanis ja teatud tingimustel ka Lätis.