Tubakapoliitika kujutab endast vastuolulist ja suure vastutusega valdkonda, kus otsuseid kiputakse meil langetama nii, et mõõdetakse mikromeetriga, märgitakse kriidiga, kuid raiutakse kirvega.
Kui alkoholiaktsiiside tõstmise tulemusena suurenenud piirikaubandusest saadud õppetunnist tehti järeldused ja leiti tasakaalupunkt, siis tubakakaubandusele seatud piirangutega vohama hakanud salakaubandusest ei järeldata justkui midagi. Olukord põhjustab ärevust, sest maksunõustajana soovin seista ausa konkurentsi, ettevõtjana läbipaistva ärikeskkonna ning kahe teismelise isana laste tervise ja heaolu eest.
Suitsetajate arv väheneb Eestis uuringute andmetel pidevalt, mistõttu võiks tubakapoliitikat pidada õnnestunuks. Kuid samal ajal kasvab jõudsalt nikotiinisõltlastele mõeldud toodete salakaubandus: kui 2020. aastal moodustas sigarettide must turg KPMG uuringu põhjal kogu tarbimisest 6,7%, siis eelmisel aastal juba 10,3%.
Nikotiinisõltuvus on üheselt mõistatavalt halb, aga selle toitmine musta turu kaupadega võimendab nii otseseid kahjusid kui ka kaasnevaid riske veelgi. Nikotiinitoodete salakaubandus kujutab endast suurt probleemi: valitsusele jäävad laekumata maksud, ettevõtted jäävad ilma äritulust ning mustal turul ringlev kaup kujutab kontrolli puudumise tõttu ohtu rahva tervisele. Kaasneb ka julgeolekuoht, sest salakaubandus finantseerib rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust, mis toimetab teiselpool seaduse piire.
Tubakas on tuntud kaup, mistõttu nii regulatsioonid kui ka must turg on paremini hoomatavad. Ent elektrooniliste suitsetamisvahendite puhul näib olukord palju hullem. Avalikes kohtades ringi vaadates jääb mulje, et e-sigarette kasutatakse tavasigarettidest palju rohkem, ehkki nende ametlikule müügile kehtivad karmid piirangud. Suured toidupoed e-sigarette ei müü ja ametlikult saab neid osta vaid spetsialiseerunud väikestest kioskitest.
Samal ajal räägivad koolijuhid avalikult laste seas levivast e-sigarettide epideemiast. Ajakirjanike poolt korraldatud eksperimendid näitavad musta turu lokkamist. Lapsed saavad ilma suurema vaevata oma e-sigaretid ostetud nii välismaa internetipoodidest näiteks telefoniümbrise sildi all kui ka telefonikõne kaugusel oleva alaealise diileri käest. Kuna Euroopa Liidu sisepiiridel kauba vedu ei kontrollita, liiguvad ebaseaduslikud tooted väljaspool maksuameti ja ohutusega tegelevate organisatsioonide vaatevälja.
Legaalne ja illegaalne turg toimivad sarnaselt
Mõlemal turul toimetavad ostjad, müüjad, vahendajad, importijad ja eksportijad. Suurim erinevus seisneb asjaolus, et mustal turul peavad osapooled vahetult suhtlema, sest avalikku reklaami teha ei saa. Kõik tehingu etapid toimuvad üksnes usaldusväärsete isikutega, et vältida kauba konfiskeerimist ja osalejate karistamist.
Mõlemal turul arenevad nii kindlad tarneahelad kui ka hinnad, peetakse raamatupidamist ja teenitakse kasumit. Lõpuks soovivad rahastajad teenitud tulu investeerida, et kindlustada oma äri ja senisest veelgi rohkem teenida. Nikotiinitoodete salakaubandusega teenitud tulu on kriminaalne ning selle suunamine legaalsesse ärisse on rahapesu.
Salaturgu toidab peamiselt legaalsetest toodetest odavam hind. E-sigarettide puhul seevastu püsivad musta turu hinnad legaalsest kaubast 2-3 korda kõrgemad, sest legaalsed tooted pole nii populaarsed. Nimelt lubatakse Eestis ainult maitsestamata e-sigarette. Maitsega tooteid, mida noored eelistavad, saab ainult althõlma.
Jaekaubandusketid e-sigarette ei müü ja nad pole eriti huvitatud isegi tavasigarettide müügist. Üks Eestis tegutsev kaubanduskett ütles paar aastat tagasi otse välja, et sigarettide puhul on tegemist suurt sekeldamist ja väikest tulu toova kaubagrupiga.
Uuringud näitavad illegaalse tubakaäri suurt paindlikkust
Kui tollipiiri pole, kuid mingi keelatud toote suhtes valitseb suur nõudlus, hakkavad naaberriigist lubatud tooteid salakaubana sisse vedama kullerid. Kui piir pannakse kinni ja turu nõudlus püsib, rajatakse illegaalsete sigarettide tootmine kohapeal. Illegaalset tootmist võib pidada kõige ohtlikumaks, sest seal puudub igasugune kontroll toodete ohutuse üle.
Tervise- ja tööminister teatas hiljuti, et kavatseb ühekordsed e-sigaretid ära keelata. Karmi keeluga soovib ta säästa noori ohtlike nikotiinitoodete tarbimisest. Keeld ei täidaks eesmärki, sest noored eelistavad just ühekordseid maitsega e-sigarette, mida nad saavad mustalt turult kätte ilma erilise vaevata.
Tulemus kujuneks otse vastupidiseks. Seaduslikelt kauplejatelt jõuab alaealiste kätte kaduvväike osa e-sigarettidest. Must turg ministri keeldu ülemäära tõsiselt ei võta ja saab juurde täiskasvanud kliente, kes oma lemmiktoodet enam kioskist osta ei saa.
Et kaitsta noori e-sigarettide epideemia eest, vähendada varimajandust, kindlustada riigieelarve laekumisi ja pidurdada noorte osalemist kriminaalses maailmas, tuleb vaadata tervikpilti ja langetada kaalutletud otsuseid. Valimiste lähenedes on rahva ja noorte tervise pinnalt kerge loosungeid loopida, kuid otsuste kõrvalmõjud tuleb selgeks teha ja avalikult läbi arutada kõigi osapooltega.